Aiandus Eesti linnades ajab esimesi võrseid
„Eks ma rohkem värske õhu ja töörõõmu pärast siin käin,” rääkis mai alguses Õhtulehele Soodevahe asumi staažikas aednik, 68-aastane Stanislav. Täpselt nii põhjendavadki oma tõmmet külvamise ja kõplamise poole linnaaianduse entusiastid üle maailma, olgu nad New Yorgi yuppie’d, Helsingi boheemlased või Soodevahe daatšapidajad.
Kummalisel kombel on just nüüd, kui 30 aastat tegutsenud Soodevahe sügisel kaob, linnas aiapidamine muutunud Eestis taas popiks. Olles tegelikult küll lihtsalt hästi ära unustatud vana, sest Eesti linnades on aedu peetud sajandeid. Tuntuim on ehk Politseipark Tallinna linnasüdames, kus veel eelmise sajandi alguses korrakaitsjad oma kapsast ja kaali kasvatasid. Nüüd on linnas söögi kasvatamine lääneliku trendina meile tagasi jõudnud.
Passiivne linnavalitsus
Sel kevadel saab Tallinnas ja Tartus – linnades, kus on kõige rohkem aiatuid korrusmajaelanikke – hobiaiandusega alustada vähemalt viies kohas.
Kuid kui lääne suurlinnades, näiteks Londonis, on soovijale maalapi (allotment) leidmine kohaliku omavalitsuse kohustus, siis Eestis on valdkond täiesti reguleerimata ning linnaaiad kerkivad vaid seltside ja ühingute jõupingutusena.
Ometigi võiks Stanislavi juurdepääs värskele omakasvatatud toidule olla kordi lihtsam, sest tihti ei jälgi vanema põlvkonna (eestivenelastest) esindajad sotsiaalmeedias ja muudes moodsates kanalites liikuvat infot uute kogukonnaaedade kohta.
Pealegi on enamik sel kevadel tärganud aiamaadest kindla tulevikuta katseprojektid. Tallinna linnavalitsus on andnud ainult lootust: kui aiamaasoovijad suudavad luua algatusrühma, aitab linn neil maapinna leida.
Neli aiamaad Tallinnas ja üks Tartus
•• Kui kiiresti tegutseda, saab soovija veel sel kevadel seal hernetaime või gladioolisibula mulda panna.
Tipi kogukonnaaed
(TTÜ arvutimaja taga
tiigi ääres, Raja tn 15)
Kes ja kellele:
•• Aeda korraldab TTÜ Säästva Arengu Klubi. Oodatud on kooli tudengid, töötajad ja nende sõbrad. Ka ümbritseva piirkonna elanikud ning tehnopolise töötajad on teretulnud. Peenra võib võtta ka mitme inimese peale. Kui on soovijaid, tehakse väiksemad lastepeenrad. Kompostiga on Tipi aeda toetanud Tallinna loomaaed.
Huvi:
•• Huvi ja pärimist on olnud väga palju. Praegu valmis olevast 14 peenrakohast on kuus omanikud leidnud.
Maa:
•• Maa kuulub TTÜ-le ja kokkuleppele haldusdirektoriga saadi kergesti.
Tulevik:
•• Projekt on katseperioodis, s.t kindel on projekti kestus
sügiseni. Jätkumine sõltub soovijate hulgast.
Info:
•• Aias on ametlik tööaeg neljapäeva õhtuti pärast tööd (kella 17–20). Huvilised, kes kaaluvad aiaga liitumist, võivad lihtsalt sinna kohale tulla.
•• Ruumi on küllalt ja peenar leitakse kõigile soovijaile.
Uue maailma aed
(Koidu-Kristiina-Videviku-Virmalise pargis)
Kes ja kellele:
•• Uue Maailma aktivistide loodud aed, mis pakub võimalusi naabritega lävimiseks ja aiapidamise katsetamiseks.
Huvi:
•• Palju positiivset vastukaja. Avaüritusel oli umbes viisteist inimest, kes ka seemneid külvas ja istikuid mulda pani. Korraldaja Madle Lippus: „Näiteks üks vene proua sattus meie aiatoimetustele peale, käis korra ära ja tuli tagasi lupiiniistikutega, mille kohe ka ise mulda pani. Just sellisel loomulikul moel soovisimegi kohalikke elanikke ühendada!”
Maa:
•• Asjatute sekelduste välistamiseks räägiti läbi maa-ametiga, ümbritsevate majade korteriühistute ja linnavalitsusega.
Tulevik:
•• Tegu on ajutise projekti ja teatava sotsiaalse eksperimendiga, millel pole mingit ärilist eesmärki. Ajutine ka sellepärast, et lähiaastatel on Tallinna Küttel alal plaanis remonditööd ning suur osa hoovist kaevatakse selle käigus kas või ajutiselt üles.
Info:
•• Igaüks, kes soovib, võib aeda harida ja hooldada, tasub ainult soovist seltsile teada anda. Telefon: 601 2522
Mahejuurviljaaed Tartus (Annelinnas
Lehe tn pikendusel)
Kes ja kellele:
•• Initsiaator on linnavolinik Avo Rosenvald: „Idee on olnud kogu elu, ajendiks sai masu – ei kannatanud enam pealt vaadata, kuidas inimesed on hädas ja sageli ei oska midagi ette võtta.” 9000-ruutmeetrisel aiamaal on tähtis nii tervisliku toidu kasvatamine kui ka kogukondlik suhtlus. Avatud kõigile, kes on nõus pidama kinni mahepõllumajanduse reeglitest.
Maa:
•• Leidmisel aitas Tartu maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven.
Tulevik:
•• Maa anti rendile viieks aastaks. Murekoht on praegu see, et kuna tegemist on põhiliselt tulevase ehitusaluse maaga, ei tohi sinna luua taristut.
Info:
•• Aaias on veel ruumi, kontakt on Ester 51 993 227.
Katlaaed (Tallinnas
Kultuurikatla alal)
Kes ja kellele:
•• Idee sai korraldaja Triin Pokk Berliinis Kreutzbergis asuvast Prinzessengartenist. Projekti eest vastutab MTÜ Linnaaed, töö toimub koos RÖNK-iga (Rakendusökoloogia Noorte Klubi). Palju on abi Kultuuripealinna vabatahtlikest. Peenardele on oodatud kõik inimesed, nii need, kes soovivad töötada ühiselt, kui ka need, kes soovivad oma lapikest. Tegemist on avatud kohaga, kuhu tuleb ka suvekohvik ning mahetoodete jaotuspunkt.
Maa:
•• Ala pakkus kasutamiseks Peeter Jalakas Kultuurikatlast. Praegu on kasutuses 1000 ruutmeetrit, laienetakse veel ja ka katusele.
Tulevik:
•• Aed jääb avatuks ka talvel plaan on tegutseda aastaid.
Info:
•• Triin Pokk, polaarmeri@ gmail.com. Kontakteeruda saab ka aias, täna toimub seal lillepesade ehitamine.
Telliskivi loomelinnaku aed
(F-Hoone ees, Telliskivi 60a)
Kes ja kellele:
•• Linnalabori idee, mis teostub koos kohviku F-Hoone tegijate ja loomelinnaku rentnikega. Kuna keskkonnainvesteeringute keskusest raha taotlemisega jäädi veidi hiljaks, teostub projekt väiksemas mahus. Kohviku ette paigutatakse betoonkonteinerid söögitaimedega, mille vilju võivad kõik möödakäijad võtta.
Tulevik:
•• On plaanis laieneda. F-Hoone kavatseb toidujäätmetest komposti tegema hakata.
Info:
•• linnalabor.ee
