Vast kõige selgemini paistab lavastaja ponnistus välja Verdi kuulsa triumfimarsi stseenides, mille pildilist lahendust võiks kirjeldada kui lustaka seltskonna hoolimatut pidutsemist, taustaks sõjateated, mille meedia on vaatemänguks muutnud. Mis ju haakub elu tegelikkusega selles mõttes, et alates Lahesõjast on sõjakajastused omandanud vormi, mis sarnaneb videomängudega.