Ain Jürisson kirjutas oma Draamateatrist raamatu
Pikki aastaid Draamateatrit näitlejana teeninud Ain Jürissoni „Draamateatri raamat” tuli paks, ligi kuussada lehekülge. Aga tema Draamateatri-aastaid on olnud üle viiekümne, nii et põhjust pikemalt sõna võtta on küll.
„Draamateatri raamat” on oma isikupärasel moel lõpetatud teos selles mõttes, et räägib Draamateatri maja ja selle inimeste lugusid terviklikult. Peale autori teatrimajas kogutud teadmiste ja kogemuste on kasutatud ka muid allikaid. Et need allikad ja seal öeldu on teatriinimestele enamasti tuttavad, pole antud lõigud kõige värskem osa raamatus. Kuid laiale lugejaskonnale on need kindlasti vajalikud ja harivad. Raamatust ei puudu ka Jürissoni enda panus, mälestuskillud, meenutused, arvamused. Sealjuures on väga hea, et autor ei lähe mööda konfliktsetest episoodidest, näiteks Tammuri mahavõtmise draamast. Või siis Panso vaenamisest lavastuse „Tants ümber aurukatla” pärast. Selles tükis tegi Jürisson ka kaasa ja tema meenutusi on põnev lugeda.
Ülevaatlikkust ja põhjalikkust on jätkunud ka teistele ajajärkudele, kuid põhiline rõhk on siiski sellel ajal, kui teatrit juhtisid Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. See kõik on ka täiesti loogiline, sest langes ju just see aeg Ain Jürissoni parimatesse aastatesse.
Jürissoni raamatu teeb eriliseks asjaolu, et kogu maja tööga kokku puutunud mehena teeb ta juttu ka teistest inimestest peale nende, keda laval näeb. Ja tõepoolest, lava taga on teinud tööd paljud, kelle andumus teatrikunstile on kindel värk, kuid kes avalikkuse eest on varjul. Jürisson on kirjutanud inspitsientidest, rekvisiitoritest, riietajatest ja butafooridest ning need leheküljed loovad lugejatele pildi teatri masinavärgist, mis on üks keeruline ja oma reeglite järgi toimiv süsteem. Et Jürisson sellestki kirjutab, on loomulik – on ta ju pikki aastaid kandnud lavastusala juhataja ja tehnilise direktorina hoolt, et see masinavärk töötaks.
Hea kirjutajana on Jürisson pannud kirja selle, mis toimus laval ja lava taga. Kokku tuli üks mõnus lugemine Draamateatrist, nähtuna läbi ühe selle jüngri silmade.
„Draamateatri raamat”
Ain Jürisson
Eesti Draamateater
