Aivar Mäe lubas Estoniast laiali jooksnud baleriinid taas kokku ajada
Uue peadirektori hinnangul plaanib Estonia balletitantsijate enesetunde ja motivatsiooni tõstmiseks hakata rohkem tähelepanu pöörama just balletile. Selleks võidakse luua eraldi rahvusballeti bränd. „Kõik teavad, et on Rahvusooper Estonia. Võib-olla paljud ei teagi, et siin ka ballett on ja see võib tantsijale isegi veidi rusuvalt mõjuda,“ sõnas Mäe ja lisas, et tantsijaid võib vägagi morjendada see, et nad n-ö alatised teised on.
Mäe ei osanud spekuleerida, kas taolise brändi loomine tooks juurde ka rohkem etendusi, ent ta avaldas arvamust, et see tooks kindlasti tagasi paljusid balletitantsijaid, kes tänaseks on laiali jooksnud.
„See omakorda tõstaks kindlasti tunduvalt balleti taset. Kindlasti ilmuksid siia sellisel juhul ka väga tugevad lavastajad ning see annab hoopis teised võimalused,“ selgitas Mäe. Balletile tuleb tema sõnul anda vabad käed. „Kunstiinimestele tuleb anda vabad käed ja samal ajal hoida neid kammitsais, see ongi kunst. Kui seda oskad, siis oledki juht. Kui ei oska, siis tuleb teine töö leida,“ märkis Mäe.
Mäe sõnul saab peagi leping praeguse balletijuhiga läbi ning välja kuulutatakse konkurss uue leidmiseks. Kandidaadid sellele ametipostile on tema sõnul Kaie Kõrb, Teet Kask, Tiit Härm ja Toomas Edur.
Pileti hind ei pruugi samaks jääda
„Ooper on kallis kunst, mida vähem riik toetab, seda rohkem peab suurenema oma kulubaas,“ märkis Mäe ning lisas, et täna on kallimad etendused 400 krooni ringis ja üle selle. „Kui me vaatame kasvõi Baltimaid, siis meie ooperipilet on kõige odavam. Koguni kaks korda odavam, kui Vilniuse,“ selgitas tulevane direktor.
Samas on Mäe sõnul siinne rahvaarv tunduvalt väiksem ja kindlasti on väiksem ka külastajate arv, kes tegelikult ooperit külastavad. „Meil on organisatsioone ja üksiküritajaid ääretult palju. Isegi kordi rohkem, kui Lätis või Leedus. Selles mõttes on eesti rahvas väga õnnelik, et meil on valikuid. Kui valikuid ei oleks, siis tuleks pappi maksta,“ märkis ta.
Mäe möönis, et rahvas käib meediast kuuldu põhjal siiski olenemata hinnast suure innuga ooperit kuulamas. „Minu teada on täituvus isegi 90 protsendi kandis,“ ütles ta.
Suurem rõhk kontsertettekannetel
Ooperisse tuuakse uue peadirektori kinnitusel kindlasti ka edaspidi mujalt staare, kui vajalikke hääli oma maja inimeste hulgas ei leidu. „On ju olemas heliloojate ooperid, mille hääli meil lihtsalt ei ole ja pole kunagi olnudki. Kui räägime näiteks Wagnerist, siis selleks vajalikke hääli on väga raske leida, neid on isegi maailmas väga vähe,“ nentis Mäe.
Tema hinnangul on tegemist vokaalselt väga raskete rollidega ja kõiki selleks vajalikke hääli ei peagi Eestil omal olemas olema.
„Selge see, et kõike ei saa ja ei ole mõtet lavastada. Selleks on teine võimalus – teha kontsertettekandeid. Ja seda tänane Rahvusooper ka teeb. Seda kõike tuleb jätkata,“ kinnitas ta.
Ka uuslavastusi tuleb Mäe sõnul tuleval aastal kindlasti juurde ja kõik peaksid nende hulgas omale sobiva leidma. „Tuleb nii klassikat, kui moderni - tuleb kõigile midagi,“ lubas ta.
