Eksponeeritud kleidid pärinevad Eesti ajaloomuuseumi, Eesti rahva muuseumi, Tallinna linnamuuseumi ja Tartu linnamuuseumi kogudest ning eraisikutelt. Väljapaneku on koostanud Elle Avila Eesti ajaloomuuseumist ja efektse kujunduse autor on Krista Lepland disainibüroost Laika, Belka ja Strelka.

Pruutkleit tuli eestlaste seas kasutusele alles 19. sajandil pärast rahvariiete taandumist. Veel 20. sajandi algul ei olnud valge pruutkleit domineeriv.

Nagu rõivad üldse, kõneleb pruutkleitki nii selle kandja kui ka ühiskonna majanduslikust ja kultuuritasemest, samuti traditsioonidest ja tavadest.

Sajandi alguses õmmeldi kleidid enamasti puuvillasest ja linasest riidest, tekstiilitööstuse arenedes muutus 1930. aastatel enim kasutatavaks siid, lamee ja krepp. Murranguline pööre moes ja materjalis toimus 1960. aastatel, kui ka pruutkleit muutus lühikeseks ja moodi tuli nailon.