Ajalugu värvilistes piltides
Äsja andis kirjastus Sinisukk välja kaks rikkalikult värvipiltidega illustreeritud ajalooraamatut lastele, ühe leiutistest ja teise keskajast.
“Pildiraamat leiutistest” annab asjaliku ülevaate, kuidas meile praegu nii endastmõistetavad asjad on tekkinud ja arenenud. Pilte saadab lühike, selge ja asjalik jutt. Laps saab teada, et vanasti ei olnud autosid, vaid vankrid ja veoloomad. Saab teada, millised nägid vanasti välja lennukid ja laevad, rongid ja jalgrattad. Selgeks saab seegi, et väga vanal ajal kirjutati piltide abil ning paberi asemel olid savitahvel ja papüürus.
Samuti on raamatus peatükid raadio, televisiooni, fotograafia ning helisalvestuse ajaloost. Korralik ringkäik tehakse peale tavalistele igapäevase elu esemetele nagu kööginõud, konservid, triikraud, riided, tolmuimejad jm. Väga inforikas on pilk tualeti ajaloole. Tõtt-öelda kulub see raamat ka täiskasvanule marjaks ära. Kindlasti on paljudele uus näiteks teadmine, et vanad hiinlased kasutasid rahana teokarpe.
Palju pilte
“Keskaeg” on suur(t)e- ja lastepärane ajastukokkuvõte. Pildirohke ja värvikirevana sobib pihku pista väikestele lastele, kompaktsuse ja klaari jutu poolest kas või esmakursuslasele. Raamatust on lugeda keskaja riikidest ja valitsejatest, linnadest ja küladest, ühiskondlikest suhetest, kultuurist, eluolust ja muust.
Natuke häirib kohmakus, millega tõlgitud jutu sisse on sulgudesse poetatud eesti lapsele vajalikke täpsustusi Eesti keskajast. Võinuks julgemalt vahele kirjutada, sulud laadis “Eestis olid mõjukaimad kaupmeeste gildid – Tallinna Suurgild ja Tartu Suurgild. – Toim.” jätavad nigela mulje.
Nimed eestipäraseks
Autoriõigustesse tulnuks kaubelda luba teksti julgemaid lisandusi teha. Selline tekst pole mingi pühakiri, mida ei tohi teistesse kultuuridesse tõlkides natuke asjakohasemaks toimetada. Kasuks ei tule ka ülipüüdlikkus kohanimede eesti keelde toomisel. Eesti keelruumis on tavaks kirjutada mitte Lübeck, vaid Lüübek, mitte Genova, vaid Genua, mitte Brugge, vaid Brügge, mitte Venezia, vaid Veneetsia.
Aga see on lõpuks siiski tühiasi. Tähtis on, et ajalugu maast madalast selgeks saaks! Selleks sobivad need raamatud väga hästi.
