ALEKS LANGE: Aristokraat, seikleja ja kirjanik


ALEKS LANGE: Aristokraat, seikleja ja kirjanik
----

Romaanisari: Vene spioon ja Londoni anarhistid.
Joseph Conradi elu oli kui sangaril seiklusfilmis: siniverelisena sündinust sai pummeldav madrus ja relvasmugeldaja, seejärel aga hinnatud kirjanik.

Tulevane kirjanik sündis Josef Teodor Konrad Korzeniowskina 1857. aastal Berditševi linnas Venemaal. Praegu kuulub see Īitomiri lähedal asuv linn Ukrainale. Selle väikese provintsilinnaga on seotud teisigi kultuuritegelasi, näiteks sündis Berditševis kirjanik Vassili Grossmann.

Conradi isa Apollo Korzeniowski oli tüüpilise poola aristokraadina maata. Tõsi küll, oma suguvõsa omandit polnud ta erinevalt paljudest šlahtitšitest lasknud tuulde pummeldades, vaid need konfiskeeriti karistuseks Vene-vastase tegevuse eest. Tema mässumeelsust see aga ei leevendanud ning korraliku poolakana osales ta aktiivselt revolutsioonilises tegevuses. 1860. aastate alguses Apollo Korzeniowski vahistati ning perekond saadeti Vologdasse asumisele.

Apollo Korzeniowski tegeles luuletamisega ning tõlkis inglise ja prantsuse kirjandust poola keelde. Isa kõrvalt luges ka Conrad palju, ka Apollo ümberpandud inglise kirjanikke. Viimaseid poola või prantsuse keeles, sest tulevane inglise kirjanik ei osanud toona sõnagi inglise keelt. Perekondlikku mässuvaimu kandis Conrad edasi oma lugemisharjumustes – nii eiras ta elu lõpuni vene kirjanikke, tehes erandi ainult Ivan Turgenevile.

1865. aastal suri Conradi ema tuberkuloosi, neli aastat hiljem viis sama haigus ka tema isa, jättes poisi orvuks. Tema kasvatamise võttis üle emapoolne onu Tadeusz Bobrowski.

16-aastasena jättis Conrad katki koolitee Krakowis, sõitis Prantsusmaale Marseilles’sse ning läks merele. Sugulastele tema samm mõistagi ei meeldinud, selles nähti nii kodumaa kui ka seisuse reetmist. Conrad sõitis Prantsuse kaubalaeva madrusena merd neli aastat ja seejärel 16 aastat Briti kaubalaevadel. Conradi meremehetee mõlemas laevastikus oli kirev ja seiklusterohke. Ta seilas Lääne-Indias, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Indias ja Austraalias, osales löömingutes ja kahevõitlustes, mängis hasartmänge, smugeldas relvi, üritas enesetappu ja oli osaline paljudes hämarates ning lausa tumedates tegudes.

Meremeheteed lihtsa tekimadrusena alustanud aristokraat tõusis 1886. aastaks omaenda laeva Otago kapteniks. Samal aastal sai ta Briti kodakondsuse, muutis ametlikult oma nime Joseph Conradiks ning hakkas kirjutama. Esialgu küll sahtlisse.

Viimased meremeheaastad veetis Conrad Aafrikas Belgia-Kongos jõelaeva kaptenina. Kliima pani mehe tervisele põntsu ning kui 1894. aastal suri onu Tadeusz, jättes Conradile päris kopsaka päranduse, loobus ta meremeheelust ning seadis end Inglismaal sisse.

Eksootiline ainestik

Järgmisel aastal ilmus tema esikteos “Allmayeri kapriis”, mis rääkis Borneo saarel tegutsevast Hollandi kaupmehest-smugeldajast ning mille kriitikud üpris hästi vastu võtsid. Muuhulgas ristiti algaja kirjamees Malai saarestiku Kiplingiks. Järgnesid esimesega suhteliselt sarnane “Saarte paaria” ja ““Narcissuse” neeger”, keerukas ja mitmekihiline lugu tormi kätte sattunud laeva mustanahalisest meremehest. Mõlemad kinnistasid Conradi mainet kolonialistlike seiklusjuttude autorina. Tänapäeval on Conradit peetud ka rassistlikuks kirjameheks, ning mis seal salata, oma tõetera on selles väites olemas.

Conradi kaubamärgiks sai eksootilisse keskkonda, sageli Lõunamerel seilava laeva pardale või troopikasse paigutatud tegevus, seiklusjanused kangelased, psühholoogiliselt keerukad karakterid ning jutustamislaad, mida võib iseloomustada kui ühenduslüli klassikalise ja modernse vahel. Kuigi kirjanik ise eitas seoseid oma seiklusrikka elu ja raamatutes kujutatu vahel, on kokkulangevused siiski märgatavad. Nii näiteks räägib tema kuulsaim jutustus, 1902. aastal ilmunud “Pimeduse süda” elust Kongo jõelaeva kaptenina, relvasmugeldamisest “Merepeegel” (1902) ja “Kuldnool” (1919).

Esimene spioonipõnevik

1907. aastal ilmunud “Salakuulaja. Lihtne lugu” tähendas kõrvalehüpet senistest stampidest. Conradi iroonilist pilti salateenistuste sepitsustest, poliitilistest provokatsioonidest, terrorismist ja anarhistidest-nihilistidest on õigustatult peetud esimeseks tänapäevaseks spioonipõnevikuks.

Loe veel

Conradi tuntuimate raamatute sekka kuuluvad ka 1900. aastal ilmunud “Lord Jim” (eesti keeles Anton Hansen Tammsaare tõlkes), 1904. aastal ilmunud “Nostromo” ja poliitiline põnevik “Lääne pilgu all”. Lisaks on ta kirjutanud arvukalt jutustusi.

Inglismaale kolimise järel abiellus Conrad endast 16 aastat noorema Jessie George’iga, neil sündis kaks poega. Oma viimastel eluaastatel vaevles Conrad tugeva reuma käes. Pisut enne surma keeldus Poolas aadlikuna sündinud kirjanik Inglismaal rüütliks löömisest. Varem oli ta öelnud ära viiele ülikoolile, kes pakkusid talle audoktori kraadi. Conrad suri 3. augustil 1924. aastal südamerabandusse, ta on maetud Canterburysse.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare