ALEKS LANGE: Molvaania: kogu Ida-Euroopa ühes riigis
##Pole seda võimalik leida ka kaartidelt, ei Ljonja-aegsetest atlastest ega CIA praeguselt võrguküljelt. Ei sattunud selle riigi tööliste, talupoegade ja teenistujate esindajad ka Moskva olümpiamängude avadefileele, Punase Nelgi laulude lõppkontserdile ega noorsoofestivalidele.
Kuigi reisijuhis kirjeldatud riik ja selle alamad on füüsiliselt olematud, reisijuhi sisu kolm korda üle võlli ja seitse korda üle vindi, on kirjeldatu täiesti reaalne ja käegakatsutavalt olemas. Tarvitseb vaid pisut enda ümber ringi vaadata. Molvaania on siinsamas.
Iga Eesti elanik, kes on sattunud liisitud keskklassi auto, konditsioneeritud kontori, euroremonditud korteri ja supermarketi sooduspakkumiste leti ringist sammugi väljapoole, on viibinud ka Molvaanias ja kohanud selle asukaid. Rääkimata neist, kelle mälu ulatub otsapidi rublaaega, või neist, kes ükskõik mis põhjusel on sattunud lõuna ja ida poole jäävatesse lähivälismaa riikidesse. Iseasi, kas peegelpilt on äratuntav.
Võib-olla tõesti kirjutasid raamatu kolm austraallasest autorit (või siis nende nime taha varjuvad irvhambad) oma arust lihtsalt mõne Lonely Planeti või Rough Guide’i tüüpi reisijuhi paroodia, paigutades sihtpunkti igaks juhuks läänlase jaoks pooltundmatusse ja eksootilisse Ida-Euroopasse, kuid välja kukkus midagi muud.
Reisijuht väljamõeldud Molvaaniasse on tegelikult 175 leheküljele kokkupressitud tabavalt groteskne, absurdne ja küüniline kirjeldus Ida-Euroopa tegelikkusest, mis pakub ohtralt äratundmis- ja kahjurõõmu ning võimalust iseenese ja oma saatusekaaslaste üle irvitada. Ent vähemalt samapalju pakub Molvaania reisijuht
minevikutaagast muserdatud ida-eurooplaste sellestsamast äratundmisest võimalust solvuda, nördida ja vihast plahvatada.
Siin raamatus on olemas kõik, mida rändur võib suvalises Ida-Euroopa riigis igal sammul kohata. Nii juba pealkirjas mainitud pärismaalaste kõdunevad hambad ja samas olukorras maanteed, naeruväärne enese-upitamine ja -müümine, saamahimu, harimatus, usk oma äravalitusse, kasimatus, hoolimatus ja vägivald.
Raamatus on suisa kliinilise täpsusega kirjeldatud Ida-Euroopas laialt levinud teenindusasutusi, kus ebaviisakad ja -kompetentsed teenindajad, kes võõrkeelest valdavad parimal vaid roppusi, on valmis igal võimalikul ja võimatul juhul kliendi seljast seitse nahka koorima. Ja muidugi toit, mis tihtipeale halb, kuid see-eest rasvane ja raskestiseeditav.
Idaeurooplasele õpetlik
Muidugi, Molvaania tutvustust võib lugeda ka lihtsalt kui tüüpilise reisjuhi paroodiat. Eriti juhul, kui lugeja kuulub nende sekka, kes enne reisile minemist mõne säherduse muretseb, läbi töötab ja huvipakkuvad sihtpunktid ära märgib. Et siis üllatusega avastada näiteks mõnes lubaduste kohaselt turistidest puutumata suurepärases söögikohas, et kõigil külastajatel on täpselt samade kaantega raamat sama koha pealt lahtimurtult laual. Sel kombel lugedes on raamat võib-olla lihtsalt jabur ja õnneks saab otsa enne, kui kolm pidevalt korduvat nalja täiesti tüütuks muutuvad.
Ent idaeurooplasele või siiakanti sattuvale inimesele on seda reaktsioonist hoolimata õpetlik lugeda. Esimesed saavad teada, millisena välisturist meid näha võib ja millised me kõik olime veel napid 15 aastat tagasi. Viimased aga saavad koomilises vormis hoiatatud, mis neid võib, aga ei pruugi ees oodata.
Solvunule võib lohutuseks öelda, et kõike Molvaania kohta käivat kohtab maailma igas nurgas. Tõsi küll, mitte nii kontsentreeritud kujul kui Ida-Euroopas.
