Allergikuid palju, allergolooge vähe
Kaheksa aastat tagasi kaotati sotsiaalministri määrusega ära allergoloogi eriala. Sestsaadik on Tartu ülikooli (TÜ) artsiteaduskonna residentuuris küll võimalik allergoloogiat tudeerida, kuid ametinimetuseks saab lõpetanu lastearst-allergoloog, kopsuarst-allergoloog või mõne muu sidekriipsuga tiitli. Spetsialistid ütlevad, et kuna ei eksisteeri allergoloogi eriala, ei saa ükski lõpetaja korralikku allergoloogi baasi.
“Allergoloogi õppemaht oleks hoopis suurem,” räägib TÜ arstiteaduskonna immunoloogia õppetooli juhataja professor Raivo Uibo. “Palju erinevam teistest erialadest. Euroopas leitakse, et immunolooge ja allergolooge oleks vaja viis aastat õpetada. Praegune põhiõpe ju sellist ettevalmistust ei taga.”
Praegu ravib Eestis täiskasvanud allergikuid kolm allergoloogi. Üks neist peab erapraksist. Põhja-Eesti regionaalhaigla allergoloogi Lea Kaleviste sõnul on töö-päevad tihedalt patsiente täis. “Olen arvestanud nii, et vastuvõtt on kaks patsienti tunnis.” Ja nii iga päev. Kaleviste juurde on järjekord nädal-kaks. “Ei midagi hullu praegu. Aga hull on see, et meie, kolm allergoloogi, läheme kõik korraga 5-10 aasta pärast pensionile. Mis pärast seda saab?”
Osa allergikuid saab abi ka perearsti juurest. “Konsulteerin näiteks allergilise nohu puhul kopsu-nina-kurguarstiga ja püüan tema nõuandeid täide viia,” ütleb Järvamaa Koeru alevi perearst Riina Lääne. Kui on aga selline allergiline nahalööve, millest Lääne ise jagu ei saa, suunab ta patsiendi nahaarsti juurde. Kõiki allergiahaigusi peaksid valdama ka sisehaiguste arstid.
“Allergikuid tuleb aina juurde,” tõdeb Lääne. “Olen nad siiani vajadusel erinevate spetsialistide juurde suunanud. Meil Järvamaal on see eelis, et Paide kopsutohter tegeleb ka allergiatestidega. Nii ei pea haiget kaugele saatma.”
Lastearst ja allergoloog Maie Laaniste ütleb aga, et nii pole õige. “90% juhtudel saab allergia põhjuste jälile patsiendiga rääkides. Test ainult kinnitab juba teada-olevat. Ja allergiatestidel on alati tuhat faktorit, mis testi tulemust mõjutavad. Alates kellaajast, ilmast ja lõpetades patsiendi menüüga.”
Laaniste sõnul suudab allergikut korralikult ravida vaid allergoloog. Tema sõnu toetab Immunoloogide ja Allergoloogide Seltsi esinaine Kai Kisand: “Ilma korraliku väljaõppeta on allergiahaiguste diagnoosimine raske ja ravi mõnel juhul isegi ohtlik.”
Tallinnas Mustamäel perearstina töötav Kaja Alliksoo märgib aga, et kõiki allergikuid pole mõtet allergoloogi juurde saata. “Sinna saadame vaid siis, kui me ei saa allergeeni teada.”
”Raskemaid ja mitmeid organsüsteeme haaravate haiguste korral on aga tarvis allergoloogi abi,” ütleb Kisand.
TÜ lastekliiniku allergoloog Kaja Julge ütleb, et Eesti vajaks praeguse kolme täiskasvanute allergoloogi asemel viit-kuut. “Kindlasti oleks vaja ühte Pärnusse ja ühte Ida-Virumaale. Suuremates linnades võiks ikka üks allergoloog olla.”
Mõned aastad tagasi, 1999. aastal, kui Eiki Nestor veel sotsiaalminister oli, selgitasid allergoloogid ministeeriumile oma seisukohta: allergoloogi eriala on Eestis vaja. “Ministeeriumiga pole õnnestunud siiani ühist keelt leida,” tõdeb Immunoloogida ja Allergoloogide Seltsi esinaine Kisand.
Toona oli ministeeriumi üks vastustest, et Eesti-sugusel väiksel riigil pole mõtet liialt kitsastele erialadele spetsialiseeruda. Selline on ka praeguse sotsiaalministeeriumi vastus. Allergoloogi eriala taastada ei ole ministeeriumil plaanis. “Mõnes mõttes on senine lähenemine arusaadav,” ütleb immunoloogiaprofessor Uibo. “Aga antud juhul räägime ikkagi tervest haiguste rühmast. Antud juhul on meil neid spetsialiste iga päevaga rohkem vaja.”
Sotsiaalministeeriumi andmetel on Eesti praegu viie Euroopa riigiga valinud sarnase taktika – allergoloog ei ole eraldi eriala ka Belgias, Saksamaal, Prantsusmaas, Soomes ja Inglismaal. Kusjuures Inglismaa on allergiahaiguste poolest terves Euroopas esirinnas. Eraldi allergoloogi eriala on Taanis, Hispaanias, Itaalias, Hollandis ja Rootsis.
