Lavastaja Hendrik Toompere on näidendist välja noppinud ja pjedestaalile tõstnud headuse temaatika, küsides: mis on altruism ja kas see pole kõigest egoismi salakaval erivorm? Näidendi ja sellest tulenevalt ka lavastuse mure on selles, et keeruliste teemadega tegeletakse võrdlemisi pealiskaudselt. Tulemus on teos, mida iseloomustab vist kõige paremini vaheajal kuuldud mõttekatke: „Mõnusalt tempokas, ei nõua palju süvenemist.”