Hiljuti kirjutas ka ajaleht International Herald Tribune, et Singapuris on avatud Gavin Menzies´i kogutud materjalide põhjal tehtud näitus, kus on võimalik näha keskaegseid Hiinas valmistatud maakaarte ja arheoloogilisi leide. Autor ise on lubanud kahe aasta jooksul avaldada uute väljakaevamiste ning DNA tõestusmaterjali põhjal raamatust täiendatud versiooni, mis peaks tema väiteid lõplikult kinnitama.

Hiinlastel 317 laeva

Menzies väidab oma raamatus, et Hiina admiral Zheng He, kes seilas toonase imperaatori käsul 1405. – 1423. aastani maailma meredel, jõudis oma 317 alusest ja 28 000 mehest koosneva laevastikuga välja nii Uus-Meremaale kui ka Ameerika mandrile.

Seni on teadus pidanud Zheng Hed suureks meresõitjaks, kuid käivad vaidlused selle üle, kui kaugele tema meresõidud õieti ulatusid.

Hiinlaste sõidu eesmärgiks oli kahtlemata uute kaubandussidemete loomine. Miks mitte ka uude maade avastamine ning uute alamate muretsemine riigile.

Menzies toetub oma väidetes peamiselt kunagi hiinlaste poolt loodud maakaartidele ning väidab, et kauged maad olid hiinlastele ehk tuttavad juba varemgi, kuid segaste poliitiliste olude tõttu ei tekkinud avastatud maadega püsivat sidet.

Selleks ajaks juba enam kui 600-aastase avamerel seilamise kogemusega hiinlased olid avamerel orienteerumiseks leiutanud juba magnetkompassi. Zheng He laevadel kasvatati sojaube, et mehi ei hakkaks vaevama skorbuut. Seega oli hiinlaste meresõidukogemus kaugel ees eurooplaste omast, kel võttis veel kaua aega, et samade avastusteni jõuda. Selline avamerel ellujäämise võimalus andis autori sõnul hiinlastele võimaluse väga kaugete vahemaade taha sõita.

Teadlased sattusid raevu ka Menziesi väitest, justkui oleks Kolumbusel olnud kasutada hiinlaste loodud kaarte, samade kaartide abiga olevat Vasco da Gama üsna kindlalt teadnud, et seilab India poole.

Tõsieurooplastes on tekitanud tõrget Menziesi väide, et eurooplaste arusaam “maailma avastamisest” on üsna naeruväärne, kuivõrd suurte maadeavastuste ajaks oli suurem osa maailmast juba kaardistatud.

100 000 kommentaari

Menziesi võrgulehekülg on avamisest saadik saanud enam kui 100 000 e-kirja, kus eri entusiastid on üritanud autorile toetust avaldada ning välja tulla omapoolsete asitõenditega. Mille väärtus, tõsi küll, on reeglina enam kui kaheldav.

Menziesi üheks suurimaks argumendiks on alles mõne aasta eest USA Kongressi raamatukogust taasleitud maakaart, mis on dateeritud 13. sajandil ja kus on kujutatud Põhja-Ameerikat.

Teiseks tõestuselemendiks toob autor erakogust saadud maakaardi, mis kujutab Korea poolsaare lähedast rannikujoont 16. sajandist. Kuid kaart usutakse olevat koopia palju vanematest Hiina kaartidest, millele oli arvatavalt juurdepääs ka admiral Zheng Hel.

Menzies üritab oma raamatus väita, et hiinlaste laevajäänuseid on leitud Floridast, Lõuna-Carolinast, New Yorgi lähedalt ning Kanada lõunaosast, kust prantslasest arheoloog Paul Chiasson olevat avastanud lausa väikese hiinlaste asula. Sellele viitavad hoonete ehitusviis ja paigutus üksteise suhtes.

Arheoloogid on küll üritanud näidata, et asula kuulub viikingitele, kuid Chiasson on kasutanud vastuargumendina asjaolu, et lähimad viikingiasula jäänused on leitud ligi 700 kilomeetrit põhja poolt ning et viikingid ehitasid märksa väiksemaid asulaid kui leitu.

Kuid on arheolooge, kes on asunud pidama Chiassoni leitud asulat kindlalt mitte Euroopa päritolu olevaks.

Asula lähedalt leitud haudadest on leitud inimluid ning praegu ootavad arheoloogid Kanada valitsuse luba nendelt DNA proovi võtta, et määrata kindlaks nende vanus ning võimalik päritolu.

Ka Rahvusvahelise Zheng He nimelise ühingu juht Tan Ta Sen on märkinud, et raamat ning uued leiud on väga huvitavad, kuid vajavad siiski suuremat tähelepanu ja uurimist.

Admiral Zheng He

•• Hiinlasest moslem Zheng He võeti sõja ajal Hiinas Mingi dünastia armee poolt vangi ning muudeti eunuhhiks ja teenindajaks kuninglikus palees. Temast sai õpetlane, kolmanda Mingi imperaatori Zhu Di usaldusmees ning nõunik. Zhu Di saatis ta missioonile, et ta “seilaks läbi mere kuni maailma lõpuni ning maksustaks kõik barbarid, kes elavad merede taga”.

Kui Zheng He oma retkelt 1423. aastal naasis, oli imperaator kukutatud. Hiinas algas ligi saja-aastane isolatsiooniajastu, merendus lasti käest ning enamik märkmeid ja materjali Zheng He mereretkest läks kaotsi.

Väited raamatust

•• DNA tõendid viitavad hiinlaste kokkupuutele Ameerika, Uus-Meremaa ja Okeaania saarte elanikega.

Uus-Meremaa saartelt on leitud rotiluid, mis on enam kui kaks tuhat aastat vanad. Senise teooria järgi saabusid rotid saartele koos inimasustusega. Kuid vanim leitud asula Uus-Meremaalt dateeritakse aastasse 800. Seega pole maoorid ilmselt esimesed inimesed, kes Uus-Meremaale on astunud.

Menzies väidab, et tõenäoliselt saabus umbes kaks tuhat aastat tagasi Uus-Meremaale väike kogukond melaneeslasi. Saare elanike seas leidub geneetilist materjali, mis viitab saareelanike osalisele päritolule Aasiast naisliini pidi.

Autor toob välja hüpoteesi, et hiinlased elasid saarte lähedal ilmselt üle laevahuku, melaneeslased tapsid kõik mehed ning jätsid ellu naised.

Menzies viitab arheoloogilistele tõendile, mis kinnitavat, et hiinlased on elanud Uus-Meremaa Lõunasaarel vähemalt juba 500 aastat enne briti laevakapteni James Cooki saarte “avastamist”. Sarnane skeem olevat toiminud ka Ameerikas.