Ameerika filmiakadeemia kummardas Scorsese ees
Tänu pühapäeva ööl vastu esmaspäeva toimunud 79. Oscarite jagamisele jääb eelmine aasta tõenäoliselt meelde Scorsese aastana. Vanameistri film “Kahe tule vahel” võitis nii parima režissööri kui ka parima filmi auhinna. Üllatuslikult pole nüüdisaegse Hollywoodi lavastajate eliiti kuuluv Scorsese oma 40-aastase karjääri jooksul kumbagi kuldmehikest varem koju saanud viia.
Nüüd tehti seda aga igati kohaselt piduliku žestiga – parima režissööri Oscari, millele Scorsese on varem edutult kandideerinud viiel korral, andsid üle Scorsese samavõrra kuldsed kolleegid George Lucas, Francis Ford Coppola ja Steven Spielberg.
Rahvusvaheline filmipidu
“Kahe tule vahel”, mis laiemalt vaadates pole kindlasti Scorsese karjääri parim film, võitis Oscari ka parima montaaži ja kohandatud stsenaariumi eest. Kuldmehikeste arvukuse järgi mõõtes oli auhinnajagamisel edukuselt teine mehhiklase Guillermo del Toro “Paani labürint”, mis võitis Oscari operaatoritöö, grimmi ja kunstnikutöö eest. Parima võõrkeelse filmi Oscar läks hoopis sakslaste Stasi agendi elust pajatavale, üpris hollywoodilikule Euroopa filmile “Teiste elud”.
Tänavune Oscarite jagamine oli ka oma üldilmelt, kui vaadata kas või parima filmi kandidaate, rahvusvahelisem kui tavaliselt.
Kaks auhinda korjas ka väikese eelarvega tehtud “Väike Miss Päikesepaiste”. Alan Arkin kuulutati oma elutarga vanaisa rolli eest parimaks meeskõrvalosatäitjaks ning lisaks tuli Oscar parima originaalstsenaariumi eest, mis antakse tihti n-ö väiksematele filmidele. Kaks aastat tagasi sai selles kategoorias võidu näiteks Sofia Coppola “Tõlkes kaduma läinud”. Coppola viimane film “Marie Antoinette” võitis tänavu Oscari parimate kostüümide eest.
Oma mastaapsuselt ja glamuuriastmelt Ameerika hirmuäratavalt õlitatult toimiva meelelahutustööstuse monumendiks oleva Oscari-gala üheks olulisemaks tegelaseks tõusis USA endine presidendikandidaat ning nüüdne kliimasõdalane Al Gore, kelle film “Ebamugav tõde” (reÏissöör David Guggenheim) valiti parimaks dokumentaalfilmiks. Rahvamees Gore’i kehastada oligi sel õhtul Hollywoodi vastutustundlikum ja moraalitsevam külg.
Forest Whitaker kuulutati parimaks meesosatäitjaks oma hirmutavalt usutava Idi Amini rolliga filmis “·otimaa viimane kuningas” ning Helen Mirren sai igati teenitult ja oodatult ära märgitud kuninganna kehastamise eest filmis “Kuninganna”. Ka see on viimastel aastatel traditsiooniks saanud, et parimate näitlejate auhinnad jagatakse päriselutegelaste kehastamise eest.
Parima naiskõrvalosatäitja Oscar läks aga filmis “Dreamgirls” mänginud Jennifer Hudsonile. See jäi kuue nominatsiooniga muusikalile parima heli kõrval teiseks Oscariks.
Lõpuks tuleb selgi aastal tõdeda, et Oscari-valikud on sarnaselt mullustega igati tummised.
Laureaadid
Oscarite võitjad:
Film: “Kahe tule vahel”*
Näitleja: Forest Whitaker, “·otima viimane kuningas”*
Näitlejanna: Helen Mirren (pildil), “Kuninganna”*
Meessoost kõrvalosatäitja: Alan Arkin, “Väike Miss Päikesepaiste”*
Naissoost kõrvalosatäitja: Jennifer Hudson, “Dreamgirls”*
ReÏissöör: Martin Scorsese, “Kahe tule vahel”*
Võõrkeelne film: “Teiste
elud”, Saksamaa
Kohandatud käsikiri: William Monahan, “Kahe tule vahel”
Algupärane stsenaarium:
Michael Arndt, “Väike Miss Päikesepaiste”
Täispikk animatsioon: “ Lustakad jalakesed”
Kunstnikutöö: “Paani labürint”
Operaatoritöö: “Paani labürint”
Heli: “Dreamgirls”
HelimontaaÏ: “Kirjad Iwo
Jimalt”*
Originaalmuusika: “Paabel”, Gustavo Santaolalla
Originaallaul: “I Need to Wake Up”, “Ebamugav tõde”, Melissa Etheridge
Kostüümid: “Marie Antoinette”*
Parim täispikk dokumentaalfilm: “Ebamugav tõde”
* filmid praegu Eesti kinodes
Täielik nimekiri: www.oscar.com
