ANDRES LAASIK: Briti ajaloolane kiidab Hitleri esiluurajat
Richard Basseti kirjutatud admiral Canarise elulugu on kahtlemata väärt raamat, mis valgustab Hitleri väljapaistva luureülema tegemisi.
Basset arendab edasi Canarise natsidele vastutöötamise lugu, lisades siia kokku erinevatest allikatest pärit killukesi. Just nimelt killukesi, sest tegu on ju luureülemaga, kelle paljud sammud ikka veel saladusloori all.
Basset ei pinguta spekulatsioonidega üle. Kui mõned autorid väidavad, et 1943. aastal toimus Hispaanias Canarise ja Briti sõjaväeluure ülema Stewart Menziese kohtumine, siis Basset toob esile faktid, mis räägivad sellise kohtumise toimumise kasuks, ent jääb ikkagi oletuse juurde, kuna vettpidavat kinnitust selle kohtumise kohta pole. Nagu pole ka sulaselgeid dokumente, mis kinnitaks Basseti väiteid, et just Canaris on selle taga, et Hispaania diktaator Franco ei läinud kokkumängus Hitleriga kuigi kaugele. See paistab olevat Basseti julgeim ja põnevaim värske väide, mille ta Canarise eluloouurimisse toob.
Canaris on Tallinnas käinud mees ja need episoodid lahendab Basset lausega, et Canarise juhitud sõjaväeluure kontor Abwehr tegi koostööd ka Balti riikide kolleegidega. Oleks huvitav teada, mis mängu see suurmees mängis siin aastal 1939, kui Molotovi-Ribbenteopi pakt sõlmiti.
Basset on Canarise käsitlemisel mõtetega niivõrd Lääne-Euroopas kinni, et jätab peatumata isegi ajaloolaste seas ringleval spekulatsioonil, nagu oleks Canaris Barbarossa plaani jaoks tarvilikku luureinfot saanud ka Briti kolleegide käest. Kuigi see kinnitaks Bassetile nii meeldivat mõtet, et Canarist ja Menziest ühendas “heilige Kampf gegen Bolschewismus” ja sellel alal osutati vastastikusi teeneid ka sõjajalal olles. Basset räägib küll kahel korral brittide luurekoostööst soomlastega, kui need olid juba Natsi-Saksamaa liitlased. Ent kuna Euroopa-Siberis toimuvad asjad paistavad autorile kauged, ei lasku ta üksikasjade ja personaaliani. Venemaa suund on üldse esindatud ülinapilt, kuigi Canarisel siin dramatismist ja põnevatest episoodidest puudust polnud.
Ajaloo kese
Basseti raamat on küll hea segu põnevusest ja tõsiseltvõetavusest, ent selle lugemine teeb ikkagi kurvaks, sest paljastab ühe siinse probleemi. Meie laiem ajaloomõistmine hakkab oma keskmeks võtma kohta Atlandi ookenis, kuskil Iirimaast veidi läänes. Me vaatame maailma minevikule kusagilt sealtpoolt. See on tulemus, milleni jõuame kirjastajate iseenesest heade üksikvalikute summa tõttu.
Richard Basset
Hitleri luureülem
Tõlkinud Marek Laane
Varrak
