ANDRES LAASIK: Head poola dramaturgiat saja krooni eest
Miks kirjastad ise?
Peamine põhjus, miks poola näidendiraamatuid ise välja annan, on muidugi see, et suured kirjastused pole huvitatud sellisest majanduslikult üsnagi tulutust projektist.
Miks otsustad raamatu kirjastamisel askeetliku kujunduse kasuks, eelistades paberile sisu?
Ma arvan, et seda laadi kirjandust – poola väärtdramaturgiat – ostab ikka see, kes on sisust huvitatud. Ning raamatuturg on kõikvõimalikku kirjandust täis, ega poola näidendeid ei ostetaks ka siis rohkem, kui kaane peale paljaid beibesid panna.
Kui odav saab sinu kogemuse järgi olla 200-leheküljelise raamatu kaanehind?
Kui trükiarv on 200-250, nagu minu poolt välja antud näidendiraamatutel, siis on üldse raske kasumisse tulla. Otsotsaga aitavad kokku tulla Eesti Kultuurkapitali ja Poola Raamatu Instituudi toetus.
Ilma selle toetuseta peaks hind olema vähemalt 150 krooni, praegu ei ole ükski raamat üle saja krooni maksnud.
Kuidas turustad? Varem olid su raamatud internetis, kuidas seal raamatumüük läheb?
Tõepoolest, varem oli võimalik mu raamatuid internetist osta, aga see levitusvahend ei osutunud tõhusaks. Eesti on ikka nii väike, et poola näitekirjanduse vastu huvi tundvad inimesed tunnevad üksteist. Nii pöörduti ikka otse minu poole.
Kas su raamatud on kättesaadavad? Kas neid saab laenutada raamatukogudest ja osta kauplustest?
Raamatud on kindlasti kättesaadavad, need on olemas suuremates raamatukogudes. Hiljuti hakkas minu raamatute levitamisega tegelema Kirjastuskeskus OÜ ning koostöö nendega on küll meeldiv olnud, nüüd peaks minu raamatud jõudma ka kõigisse parematesse raamatukauplustesse.
Kuidas hindad eestlaste huvi poola kõrgkultuuri vastu?
Eestlase huvi poola kõrgkultuuri vastu (üldse kõrgkultuuri vastu) võiks muidugi suurem olla, aga samas ei näe ma muu maailma või kas või Euroopa taustal küll erilist põhjust muretsemiseks. Olekski väga totter, kui üle poole eestlastest loeks näiteks Gombrowiczi tekste.
Mis tuleb järgmisena?
Näidendiraamatutest uus valik Slawomir Mrozekilt, eelkõige tema ühevaatuselisi, paradokslikku sõnapingpongi esindavaid tekste. Seejärel oleks aeg ka Tadeusz Rozewiczi poeetiliste näidendite (Linnateatris kümne aasta eest lavastatud “Valge abielu”, Kafka elulool põhinev “Lõks”) väljaandmiseks.
Suur tahtmine on ära tõlkida ka Jerzy Pilchi äsja Poolas ülimenukalt lavale tulnud “Paavsti suusad” (sellest, mis juhtub ühes Poola linnakeses, kui saab teatavaks, et poolakast paavst tahab sinna oma vanaduspäevi veetma tulla).
Poola väärtdramaturgia vahendamine on vaid üks suund minu tõlkijategevuses. Teine ja kindlasti sama tähtis on seotud Loomingu Raamatukoguga, kus järgmisel aastal peaks ilmuma valik Olga Tokarczuki lühijutte. Meeles on mõlkunud ka maineka filosoofi Leszek Kolakowski “Miniloengud maksiprobleemidest”, eks aeg näitab, millal selleni jõuab.
