ANDRES LAASIK: Juhan Viiding aitas Gailiti poeesia filmikeelde tõlkida
Filmi toimetaja Tiina Loki sõnul oli Juhan Viidingu roll filmi valmimisel väga suur. “Viiding oli filmi tegemise juures väga peenetundeliselt. Ent omal järjekindlal moel viis ta ellu oma ideid,” ütles Lokk. Tiina Lokile oli see esimene töö Tallinnfilmis ja ta tunneb suurt rahuldust, et sai osaleda töös, kus Kaljo Kiisk ja Juhan Viiding tulevase filmi stseene ja episoode läbi mängisid. “Minu jaoks olid ülihuvitavad nende arutelud Nipernaadist ja Gailitist. Oma töös nad täiendasid teineteist. Nad olid justkui teineteise peegelpildid.”
Juhan Viiding osales filmi tegemisel stsenaariumi kirjutamisest kuni viimase montaazˇiklipi valmimiseni. “Ta kaifis filmitegemise protsessi,” ütles Lokk. “Ma nägin, millise põhjalikkusega ta filmitegemise endale selgeks tegi, justkui oleks tulevikus tahtnud hakata filmi tegema. Ma ei osanud tollal enda käest küsida, miks see samm astumata jäi.”
Filmist rääkides mainib Juhan Viiding olulise komponendina ära ka filmis kõlava Ernst Enno “Rändaja õhtulaulu”, mille oma loodud viisil esitab Anne Maasik. Tegu on looga, mida Anne Maasik laulis eesti teatriuuenduses olulises Jaan Toominga lavastuses “Veli Joonatan”.
Juhan Viidingu stsenaarium käib August Gailiti materjaliga võrdlemisi vabalt ringi. Kirjandusringkondade kriitika võttis filmi vastu nii ja naa. Arutati, miks üks Toomas Nipernaadi juhtum läks sisse ja teine välja jäi. Või siis miks Toomas Nipernaadist kui kandlega mehest, nagu teda kujutas ka kuulus karikaturist Gori, on saanud mees jalgrattaga. Tänaseks on need kired vaibunud, “Nipernaadi” käib perioodiliselt eestikeelsete telejaamade kavades nagu klassikaks saanud Lutsu “Kevade” ekraniseering.
