Nagu džässis on tavaks improviseerida, nii oskab Anne seda teha kogu oma tegevuses, ja see teebki ta huvitavaks. Samal ajal on selle improvisatsiooni aluseks ühelt poolt tahe ja energia ning teiselt poolt huumorimeel ja veel midagi, mida võib nimetada eesmärgile pühendumiseks. Ühe eesmärgi on ta juba saavutanud – tuua publik, eriti noored tagasi džässikontsertidele.
Läinud sajandi 80-ndate lõpus kutsus Anne kokku väikese seltskonna ja pakkus välja idee taaselustada Eestis džässifestivalide traditsioon. Kõik olid kahe käega poolt, aga teostuse põhiraskus jäi mõistagi Anne õlgadele. Algus ei läinud kergelt ja mäletan, kuis ühel esimesel kontserdil toona veel püsti seisnud Sakalas oli Euroopa tipptasemel Soome bigbändi UMO kontserdil vaid pool saalitäit inimesi. Anne ei jätnud jonni ja õige pea sai ta juba esinema sellised superstaarid nagu Joe Zawinul ja Toots Thielemans, kes tõid saali korraks täis. Samal ajal käisime temaga koos Soomes Pori džässifestivalil, kus Anne oli kohati kurb ega suutnud mõista, kuidas nemad suudavad meelitada vabaõhukontserdile kümneid tuhandeid inimesi. Lohutasin, et Pori Jazz on juba aastakümnete pikkuse traditsiooniga ja sponsoreid on piisavalt. Ja siis tuligi välja Anne iseloom: mina saan sellega samuti hakkama! Ta murdis end festivalikorraldajate suhteliselt suletud ringi, omandas kõik vajalikud keeled ja sai “klubi liikmeks”. Nüüd, sõites mööda festivale, võib ta Jazzkaare jaoks valida huvitavaid esinejaid koostöös teiste korraldajatega, sest muusikute töögraafik on ju tihe. Millegipärast on mul tunne, et Anne Ermil on siiski veel mingi oma sisemine aura, millega ta võlub ära esinejad, kes lihtsalt ei saa või õigemini ei taha ära öelda.
Ja kuigi Jazzkaare kunagine põhipaik Sakala keskus on lammutatud, pole seegi Anne entusiasmi murdnud. Uusi esinemispaiku on juurde tulnud üle Eesti, ja mitte vaid kevadel – lisandunud on Suvejazz, Sügisjazz, Jõulujazz. Ma ei imestaks, kui Anne leiaks iga kalendrikuu tarvis mingi ürituse. Mis on ainult positiivne, sest Jazzkaar (loe: Anne Erm ja tema abilised) ei too siia ainult välismaa superstaare, vaid uut ja huvitavat muusikat mitmelt maalt ega unusta ka Eesti noori talente, kellel on võimalik silma paista.
Siis ei maksa unustada, et Anne teeb peale festivalide korraldamise tänuväärset tööd ka Vikerraadio programmis, kus tema mõnusaid džässiteemalisi saateid saab kuulata esmaspäeva õhtuti kell üheksa.
Lõpetuseks veel nii palju, et kui vähegi aega leidub, siis on Annel stressi mahalaadimiseks üks salapaik Vormsi saarel. Seal ootavad ees Vormsi Enn ja tore talumaja, saun, püstkoda ja suur aed, kuhu on istutatud palju huvitavaid puu- ja põõsaliike, mis on heade inimeste juures ka kasvama läinud.
Palju õnne soovivad kolleegid ja kõik, keda Sa oled džässi juurde toonud!
Jaak Ojakäär
