Ants Laikmaa tütre arhiiv jõudis Eestisse

Ants Laikmaa teadaolevalt ainukese tütre, Soomes sündinud ja elanud näitleja Anu Kilpiö arhiiv on jõudnud Läänemaale Taeblasse kunstniku majamuuseumi.

Ants Laikmaa tütrest teadsime seni peamiselt juttude ning Endel Nirgi "Kaanekukes" lühidalt mainitud fakti põhjal, tõdes Läänemaa muuseumi direktor Allan Jaarma.

60-aastase Laikmaa ning temast kolm korda noorema modelli Rosalie Miikmaa ehk Miku tütar Aino Maria tuli 1927. aasta 20. aprillil ilmale Soomes Viiburis, Laikmaa sugulaste juures. Laps jäi Soome ning anti lastekodusse. Nelja-aastaselt lapsendas tüdruku lastekodutöötaja Ida Maria Kilpiö, kes sai selleks nõusoleku Ants Laikmaalt.

18-aastaselt sai Aino Mariast näitleja ja ta võttis endale nimeks Anu Kilpiö.

Möödunud suvel käis Taeblas Laikmaa muuseumis kunstniku tütre Anu Kilpiö kasuõe tütar Puola Manninen, kelle vahendusel on Eestisse jõudnud kümmekond albumit, säilinud kirjavahetus ning ajaleheväljalõiked. Jaarma sõnul on eriti suure väärtusega albumid, kuhu Laikmaa tütar on aastakümnete kaupa oma elukäigu kokku kogunud ning piltidele täpselt alla kirjutanud.

Anu arhiivi ning tema kasupere liikmete mälestuste põhjal on kindel, et tüdruku pärisvanemad olid Kilpiötega ja tütrega kirjavahetuses. Paraku on enamasti säilinud ümbrikud, aga mitte kirjad.

Oma isa pole tüdruk ilmselt kunagi kohanud. 1942. aastal, mil Laikmaa suri, oli Anu vaid 15-aastane. 1960. aastal Leningradis toimunud esimesest kohtumisest emaga on säilinud aga ilusad fotod.

"1965. aastal oli Anu Kilpiö ilmselt esimese laeva peal, mis Helsingi ja Tallinna vahel sõitma hakkas," rääkis Jaarma. "Ta käis korduvalt Eestis ning suhtles siinse kultuurieliidiga. Oli ju tema ema abielus muusik August Topmaniga. Anu albumeis on näiteks pildid kohtumistest Gustav Ernesaksaga," kõneles Läänemaa muuseumi direktor.

Sadamas oli Anul musta autoga vastas olnud tollane Tallinna linna täitevkomitee esimees Johannes Undusk. Fotodest ei selgu, kas Anu sai ka Taeblas oma isa haual käia, kuid Jaarma arvates pole see võimatu.

Laikmaa 100. sünniaastapäevale Anu Kilpiöt ei kutsutud ning tema Soome sugulaste arvates võis see teda väga riivata.

Ka Anu kui näitleja saatus polnud kokkuvõttes õnnelik. Viimastel aastatel töötas ta suflöörina.

"Viimaste eluaastate kohta saab Anu arhiivist vähe teada. Mida ta mõtles, tundis ning mis teda 42-aastaselt enesetapuni viis, ei tea," tõdes Jaarma. Hüvastijätukirjas palus ta kasuõdedelt andestust, et ta nii teeb. Enne surma oli ta pikalt kõnelenud kasuemaga, kuid selle vestluse sisust teised midagi ei tea.

Jaarma tõdes, et Soomest saadud materjale pole veel põhjalikult uurida jõutud. "Nii Eestis kui Soomes peab olema inimesi, kes Anuga on kokku puutunud ning kes võiksid aidata tema elukäigule põhjaliku pilgu heita. Teame, et tal oli kirjavahetus Salme Reegiga ning sellest oli mul Reegiga põgusalt juttu, kuid pikalt me kahjuks Anust vestelda ei jõudnud," rääkis Jaarma.

Läänemaa muuseum, mille alla kuulub ka Laikmaa majamuuseum, loodab Ants Laikmaa tütre loo teada saada. "See on juba inimlikult huvitav," märkis Jaarma.

"Nagu Ants Laikmaast nii on ka Anust räägitud, et nad olid säravad isiksused, kes teisi inimesi enda külge nagu magnetiga tõmbasid," kirjeldas Jaarma.

Anu Kilpiö albumeid saab näha Taeblas kunstniku majamuuseumis, mis Laikmaa 131. sünniaastapäeval 5. mail avatakse suvehooajaks.

ANNELI AMMAS