Alles see oli, kui Loomingu Raamatukogu peatoimetaja Anu Saluäär sai E. W. Ponkala fondi preemia Soome ja Eesti vaheliste kultuurisidemete eden­­damise eest. Siis oli kevad. Nüüd on kätte jõudnud sügis. Ja möödunud nädalal, 16. septem­bril, täitus kõigi Põhjamaade kirjan­duse sõprade suurel sõbral 60. eluaasta Maa peal.

Kui juubel ise möödus suurema sagimise ja tähistamiseta, siis vähemalt üks üüratu lünk sai sel puhul täidetud. Viimaks ometi ilmus põhjalik valik – koos nimeregistriga peaaegu 600 lehekülge – Anu Saluääre aastakümnete jooksul kirjutatud järelsõnadest, arvustustest, ülevaadetest ja ettekannetest.

Iseäranis suur rõõm on lugejatel kindlasti selle üle, et väiksema publiku ees peetud ettekanded on nüüd kättesaadavad neilegi, kes ei ole õigel ajal õigesse kohta sattunud. Näiteks võib tuua põhjalikud ja meeleolukad ettekanded sellistest võrratutest autoritest nagu Selma Lagerlöf ja Karen Blixen / Isak Dinesen.

Autor ise ütleb raamatu saatesõnas, et see sisaldab “olulisi nimesid ja märksõnu Eesti ja Skandinaavia kirjanduslikust läbikäimisest paari viimase aastakümne jooksul”. Selles on tal täiesti õigus. Möödunud aastakümnete jooksul on Saluäär hoidnud kätt kindlalt Eesti-Põhjamaade kirjandussuhete pulsil ja tema kirjutiste koguteos “Põhjamaadest ja Eestist. Kirjutisi 1987–2008” annab ainulaadse ülevaate Anu Saluääre kirjanduselus tegutsemisest.

Raamatu mahust ei maksa end aga sugugi eksitada lasta – see on jagatud kaheksasse ossa, igaüks neist just täpselt paras, et maha istuda, läbi lugeda ja paar päeva praavitada lasta, enne kui järgmise jao kallale asuda.

Tänu tõlkijale on kõnetatud suuri Põhjamaade kirjanikke minevikust ja nüüdisajast, ellu ärkavad Karl XII ja H. C. Andersen, oma elust ja reisidest kõnelevad Saluääre juhatusel Selma Lagerlöf ja Karen Blixen, olemise hämarusest Torgny Lindgren.

Autor on järjekindlalt lugenud Põhjamaade, eelkõige muidugi Rootsi kirjandusajakirju, nõnda et ajatundmatu eestlane saab nüüd lugeda nendegi käe­käigust, hiilgeajast, hääbumisest.

Väga tervitatav on siitpoolt tagurpidi käesirutus üle Läänemere Eesti suunas – lood sellest, kuidas Eesti kirjanikke sealpool vaadatakse, mida neist kirjutatakse ja räägitakse. See on kindlasti oluline lisa meie kirjandus­ajaloole.

Rändurihingedele pakuvad äratundmisrõõmu kirjandusliku reisimisega seotud kirjatükid. Ja kui jutt juba reisimisele läks, siis ehk oleks võinud raamatu koosseisu arvata ka möödunud aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud Mobergi väljarändajate radadele pühendatud reisikirja “Rändamisest ja väljarändamisest”.

Tõlkijale ja toimetajale

Eraldi märkimist väärib kindlasti koguteose see osa, mis on pühendatud tõlkimisele ja tõlkijatele. Iseäranis kasulik oleks inimestel – mitte ainult tõlkijatel, vaid kõigil, kes eesti keeles kirjutavad – lugeda peatükki “Post­skriptum. Tõlkija ja toimetaja. Näiteid”, kus hea ja halb sõnastus on üksteise all, puust ja punane.

Raamatu kõige pikem kirjutis ongi pühendatud tõlkija Marta Sillaotsale, kelle omaaegse väsimatu tööta oleks meil palju vähem raamatuid lugeda. Müts tuleb maha võtta ka omaaegse Loomingu Raamatukogu toimetaja Lembe Hiedeli ees, kellele on samuti üks lugu pühendatud. Selle värvika daami panus Eesti kirjandusse on sama tohutu ja hoomamatu kui Marta Sillaotsa ja Anu Saluääre oma.

Täielikuks täienduseks on ära toodud ka Anu Saluääre tõlgitud teoste nimekiri ja mitmekümneleheküljeline nimeregister, kahjuks on aga täiesti puudu autori biograafilised andmed. Tagasihoidlikkus tagasihoidlikkuseks, aga midagi võiks siiski ju olla.

Kui raamatu soetamise päeval ei ole kohe aega lugema hakata, loetagu kas või sisukorda – juba see üksi paneb südame kiiremini põksuma nagu kohtumise ootus ikka. Ja muide, autor on raamatu pühendanud oma lastelastele.

Anu Saluäär

tõlkija ja toimetaja

•• Sündinud 16. septembril 1948.

•• Lõpetanud Tartu ülikoolis 1972. aastal eesti filoloogia, lisaerialaks skandinaavia keeled

•• Alates 1976. aastast on töötanud Loomingu Raamatukogus, 2008. aasta kevadest peatoimetajana.

•• Tõlkinud peamiselt rootsi, aga ka norra, taani ja saksa keelest kokku ligi 50 raamatut.

•• Nende seas on Käbi Laretei, Ingmar Bergmani, Liv Ullmani, Hans Christian Anderseni ja Wilhelm Mobergi teoseid.

•• Koostanud ka rootsi-eesti sõnaraamatuid.

•• Pälvinud Eesti kirjanike liidu tõlkepreemia (1991), Eesti Kultuurifondi preemia (1997), Eesti kultuurkapitali tõlkeauhinna (2006), Rootsi Wilhelm Mobergi seltsi auhinna (2006).

•• Ise kirjutanud 2007. aastal reisikirja „Rändamisest ja väljarändamisest”.

PÕHJAMAADEST JA EESTIST. KIRJUTISI 1987–2008

Anu Saluäär

Eesti Keele Sihtasutus 2008