Arheoloog: Tallinna muistne uhke ajalugu võib olla üks suur müüt
Selle järvekese kaldal asunud elupaigani loodab arheoloog Vladimir Sokolovski Vabaduse väljaku ümbrust läbi kaevates jõuda.
Tallinn on üks põhjalikult läbi uurimata piirkond, mille vanem ajalugu toetub tegelikult vaid müütidele. Tallinna kesklinn on arheoloogidele üsna tuttav, kuid ühtlasi pole keegi vaevunud maapõuest välja tulnud leidude põhjal midagi tõsisemat järeldama.
Mida siis võib arvata? Kultuurikiht enne taanlaste saabumist ütleb, et eestlaste asustus Toompea ümbruses, täpsemalt just Vabaduse väljaku piirkonnas, oli olemas. Aga kui tihe, selle kohta andmed puuduvad. Sokolovski on kindel, et just kuskil Tõnismäe idanõlval peaks olema märgid nende kunagiste asukate kohta.
“Aga isegi, kui me mingisuguse ime läbi leiaksime üles kunagise Lindanise linnusepaiga, ei ütleks see meile midagi uut,” arvab Sokolovski. “Tallinn arenes nagu iga teinegi linn. Enne taanlasi oli siin kindlustatud osa ja selle ümber põllud ja talud. Ega inimesed kuskil mäe otsas armastanud elada, nemad tahtsid ikka seal olla, kus on mage vesi ja sobiv põllumaa. Leitud keraamika ja viskeodad lubavad kinnitada, et otsitav muistne asulakoht ei tohiks praegusest kaevekohast kaugel olla.”
Miks see Sokolovskit eriliselt ei vaimusta? Põhjus peitub peaaegu et dogmaatilistes arusaamades Tallinna ajaloo kohta.
“Meil on vaid müüdid, mis algavad sõnadega: “Tallinn oli tähtis kaubanduskeskus Läänemere rannikul.” Aga mis ajast? Muinasajast? Aga kes ütles, et siin mingi kaubanduskeskus oli? Kes õieti kinnitab, et Tallinna piirkonda üldse Läänemere rahvaste seas eriti tunti? Mingeid märke sellest, et siin oleks mõni suurem sadam olnud, ei ole. Suurem asustus oli hoopis rohkem sisemaal,” sõnab Sokolovski.
Keeleteadlased ja ajaloolased on varem araabia geograafi Al-Idrisi kaardilt välja lugenud nime Kolõvan ja peavad 1154. aastat Tallinna esmamainimise aastaks. Tänapäeval ei taheta seda teooriat eriti tõsiselt võtta ja arvatakse, et Al-Idrisi kaarti on lihtsalt meelevaldselt tõlgendatud.
Teine asi on taanlaste maabumisega Lindanise linnuse juures 1219. aastal. Üldine käsitlus ütleb, et taanlased tulid sakslaste kombel haukama oma tükki Eestimaast. Sokolovski usub aga, et taanlased jõudsid Toompeani lausa juhuslikult. Samahästi oleks nad võinud ennast sisse seada hoopis Jägala joal.
“Taanlastel oli tüli ojamaalaste ja toona võimsa Visby hansalinnaga, mis kontrollis omal moel kaubandust ida ja lääne vahel. Taanlased otsisid endale lihtsalt kaubanduslikku tugipunkti. Ka “Hamletis” ju öeldakse, et mingi maalapike, mis midagi ei maksa, aga kui juba võtta, siis võtta. Leidsid koha randumiseks ja otsustasid siia tulla. Hiljem on see asi jälle mütologiseeritud. Kui nad oleks sõitnud edasi, oleks nad jõudnud juba hoopis suurema Jägala linnuseni, kus oli hea laevatatav jõgi ja hea sadam. Ja kui nad oleksid seal kanda kinnitanud, võinuks kogu Eesti ajalugu teistsugune olla ja räägiksime ka sootuks teisi legende,” tõdeb Sokolovski.
Tallinna tähtsus on üle hinnatud
Sellega Sokolovski müüdipurustamine ei lõpe. Kuidas tõlgendada 13. sajandil Läti Henriku poolt kirja pandut?
See, et Tallinna kohal oli linnus, ei tähenda, et see oleks tingimata väga tähtis olnud. Henriku kroonikas öeldakse, et taanlased sõitsid laevadega Revala rannikule. Aga kuskil ei öelda, et nad Lindanise lähedal oleks randunud. Kroonikas öeldakse, et nad tulid selle juurde hiljem, linnus oli tühi ja hüljatud. Taanlased lammutasid selle maha ja asusid uut ehitama. Aga kui see nii tähtis linnus oli, kuidas tuli eestlaste malev alles viie päeva pärast sõdima, küsib Sokolovski.
“Oleks aeg hakata meie pealinna ajaloo kohta rohkem küsimusi esitama ja püüda neile ka vastata. Alates sellest, mida kujutas Tallinn endast enne taanlaste tulekut. Milline oli siinne asustus? Kust käisid siinsed kaubateed ja kas üldse käisid? Araabia müntidest koosnevaid leide tuleb näiteks Soome lõunarannikul esile riburada pidi, Kotka juures kaovad nad ära ja tulevad esile hoopis Eestis. Aga mitte Tallinna, vaid Virumaa lähedal. Sellest võiks mingisuguseid järeldusi tegema hakata,” võtab Sokolovski asjad kokku.
Kas Tallinna vanema ajaloo kohta oleks peale kunagise asulakoha leidmise veel võimalik midagi märkimisväärset, esemelist avastada? Sokolovski vangutab kahtlevalt pead.
“Esiteks ehitati linn juba 14.–15. sajandil hirmus täis ja pealegi käib pärast taanlaste tulekut siin üks igavene madin. Käivad saarlased, käivad venelased, järvalased ja lõpuks veel kaklevad sakslased ja taanlased omavahel ning nõutavad kumbki veel õigust paavsti juurest. Pidevalt on käinud üks piiramine ja lammutamine ja põletamine. Seetõttu on vanematest kihistustest väga raske midagi leida. Ja me oleme juba praegu siia nii palju peale ehitanud,” ütleb Sokolovski.
Kalmistud, müürid, tornid ja seegid on Tallinna maapõu viimaste aastate jooksul arheoloogidele juba välja andnud. Mis oleks aga arheoloogi unelmate leid? Sokolovskil on vastus kohe valmis.
“Uskumatu leid oleks kasetohukiri. Eestikeelne oleks muidugi jalustrabav, aga olgu see kas või taani- või saksakeelne. Novgorodist on näiteks kaevamiste käigus avastatud karjalakeelseid kasetohukirju, kus peal on lausa loitsusid. Need olid arvatavalt 13. sajandist. Mispärast eestlased halvemad olid? Aga ma kahjuks arvan, et sellist asja me ei leia. Esiteks kasutati siin kasetohtu vähem kui sealmail. Teiseks oli karjalakeelne kasetohukiri üles märgitud kirillitsas, mida on märksa lihtsam kasetohule lõigata. Gooti kirja, mida kasutasid sakslased ja taanlased, kanti paberile tindiga, sest tähed olid võrreldes kirillitsaga palju keerulisema kujuga ja neid kasetohule lõigata oleks olnud väga raske. Aga väikest lootust annab see, et arhiividest on tulnud välja vist 15. sajandist pärit saksakeelne kasetohuraamatuke.”
Leiud
Tallinna maapõuest
•• Viimaste aastate jooksul on Tallinna kesklinna maa seest leitud mitmeid keskaegseid ehitisi ja paiku, mis annavad aimu linna kunagise asustuse kohta.
•• Stockmanni alalt on leitud Tallinna püssirohuveski ning Sauna tänava piirkonnast leiti terve 13. sajandi elamukvartal, kust tulid välja äärmiselt hästi säilinud ehitised. Leid oli arheoloogidele paras üllatus.
•• Millenniumi alguses leiti Tartu maanteel toimunud kaevamistel üles kunagise Jaani kiriku seegi varemed, kus Balthasar Russowi kroonika järgi toimus 1570. aasta paiku suur tulekahju.
•• Nüüdseks on Vabaduse väljaku kaevamistel leitud üles kunagise Harju värava eesvärava torni varemed ning Kaarli kiriku külje alt on välja tulnud kunagised matmispaigad, mida veel uuritakse.
