Arhitektuuripärlid ja -käkid

 (8)
Arhitektuuripärlid ja -käkid
Rotermanni äri- ja eluhooned (AB Kosmos)Terje Lepp

Arhitektuuriprofid toovad välja parima ja halvima, mis on juhtunud taasiseseisvunud Eesti hooneehituskunstis. Enim plusspunkte teenib Rotermanni kvartal.

Karin Hallas-Murula

arhitektuurimuuseumi direktor

Ei hakka kaugelt otsima ja valin viimaste seast. Iseseisvusaja kõige õnnestunumad ehitised on need, mis loovad Tallinnas Rotermanni kvartali väljakuäärset miljööd, kuid mitte päris kõik: suurepärased on roosteplekine uus jahuladu (sellega liitub vana jahulao rekonstruktsioon) ning Rotermanni laudsepatöökoja kolme torniga ehitis. Aga sealsamas kõrval olevat proovijahuveskit (Emil Urbel) ma õnnestunuks ei pea, sellel asemel oleks võinud küll midagi märksa ärksamat teha – tööstuskvartal on õige koht, kus teha isevärki asju.

Kõige ebaõnnestunum on Solaris – maksimaalselt võimalik ebaõnnestumine nii arhitektuurses kui ka linnaehituslikus plaanis. Oleks olnud seda ka siis, kui sinna alla poleks jäänud Sakala varemed.

Ene Läkk

arhitektuurianalüütik

Minu kõik arhitektuurilemmikud pärinevad viimastest aastatest. Vaatasin üle ka läinud sajandi lõpukümnendi arhitektuuri, aga paraku tunduvad toonased õnnestumised praegu kuidagi keskpärased.

Šedöövriks pean ma kindlasti äri- ja kortermaju Rotermanni kvartalis. Kõik neli maja (mille tegelikult liidab üheks alumisel korrusel paiknev kaubamaja) on kordumatud ja pakuvad pinget. Erineva vormikäsitluse, ehedate materjalide, unikaaldisaini ja käsitööga on loodud püsiväärtusega elamud, mille vahel olev äkilise kujunduse ja sopikestega keskhoov on kogu kvartali tõeline magnet.

Teine favoriit on Tallinna sünagoog, kus autorid pole eripärase otstarbega hoone arhitektuuris järginud mõnd kanoniseeritud stiili, vaid teinud selle originaalselt moe ja ehitustraditsiooni kohaselt. Tulemuseks on detailideni ainulaadne sakraalhoone maailmas.

Kolmas soosik on Lotte lasteaed Tartus. Põneva arhitektuuriga maja, kus lilleõit meenutav põhiplaan loob valgusküllase siseruumi ja kroonlehtede vahele õdusad siseõued. Mängulisust pole tekitatud lastepärasuse klišeega, vaid lustliku arhitektuuri, sisekujunduse ja materjalidega.

Kõige ebaõnnestunumaks pean Ilmarise kvartali rekonstrueerimisprojekti (projekteerijad AS Nord Projekt ja Studio Tecnico M.S.C. e ASSOSIATI s.r.l.), mille järgi on endine põnev tööstusterritoorium täis ehitatud piparkoogimajakeste taolist butafooriat. Suurepärane asukoht industriaalkeskkonnas oleks väärinud Rotermanni kvartaliga võrdset kvaliteeti.

Margit Mutso

arhitekt

Rotermanni kvartali hooned moodustavad väga õnnestunud terviku, kahju vaid, et sealtkaudu ikka veel sadamani ei pääse.

Rääkides ebaõnnestumistest, siis üks hoone ei riku üldjuhul veel keskkonda, kuid siia alla koondaks enamiku nn põlluküladest, kus pole terviklikku planeeringut, stiili ega infrastruktuuri. Masendav on ka see, et siiani puuduvad plaanid, mida teha sotsialismijäänuki Lasnamäega, mis võtab Tallinna saabujaid vastu Narva poolt tulles.

Veronika Valk

arhitektuurivisionäär

Kas nüüd just parimate, aga võib-olla olulisimatena tulevad esimese hooga meelde mobiilimastid. Need muutsid meie elu tundmatuseni. Tähtsuselt järgmised on tuulikud, sest neil on potentsiaali muuta meie elu ja Eesti loodusmaastikke lähema kümnendi jooksul peaaegu sama põhjalikult.

Suuremad ebaõnnestumised on pigem seotud lammutamise kui ehitamisega. Sakala lammutamine on näide oskamatusest ja tahtmatusest arhitektuuripärandit väärikalt nn taaskasutada. See, et kilomeetreid reisiraudteed on üles võetud, tähendab, et paljud ilusad rongijaamad seisavad tühjalt ja lagunevad. Balti jaama kuppelsaal tuleks kunagi taas turuputkadest vabastada. Küllap juhtub see siis, kui kunagi saab taas reisirongiga Euroopasse.

Toomas Rein

arhitekt

Parimatest tuleb kõigepealt meelde Kumu, mis on hea arhitektuur ja üks meie rahvuslikke sümboleid. Seejärel mõned aastad tagasi Pärnus sanatooriumi Tervis juurde rajatud kobar üksikelamuid. Siinmaa-aegne funktsionalism Vana-Pärnus oli veidi romantiline, praegune on külmem, äärmiselt steriilne. Kogumulje on aga väga stiilne.

Mis puutub halvimasse arhitektuuri, siis pole vaja kaugele minna – terve Tallinna kesklinn on seda täis.

Inga Raukas

arhitekt

Loe veel

Väga head arhitektuuri on tehtud eri kaalukategoorias, mõne kategooria mõju ei pruugi olla kuigi suur – nagu eramud, mida teab ja hindab väike ring inimesi. Seepärast nimetan parimate ehitistena neid, mille mõju on taasiseseisvumise aja arhitektuurile suurim. Kuna ma pole nende mõju veel päriselt kogenud, piirdun väga lühikese valikuga: De la Gardie kaubamaja Viru tänaval ja Rotermanni kvartali arendus tervikuna (sh Kosmose äri- ja kortermajad ning vaheruumid).

Leonhard Lapin

kunstnik, arhitekt

Mina ei vasta põhimõtteliselt küsimustele, mis on parim või halvim kunst. See pole sport. Jah, muidugi toimuvad arhitektuurikonkursid, samuti avalike skulptuuride konkursid. Kuid kui näen žürii koosseisu, siis tean, et mul pole mõtet kandideerida.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare