Loosse sekkuvad Jane’i täiskasvanud õetütred, kellest vanem on otsekui Jane’i noorem koopia, segaduses ja abitu mässaja. Omal moel sekkuvad ka mälestused Jane’i surnud abikaasast, keda ta eriti ei armastanud. Sekeldusi ja segadust tuleb ette nii töös kui ka eraasjades. Kuigi Jane ja Richard on lubanud teineteise elust mitte rääkida, hakkab suhte käiku mõjutama ka Richardi perekond. Ta on abielus ja tema täiskasvanud tütar hakkab neid jälitama. Niisiis ei ole kunagi mängus ainult Richardi ja Jane’i vahelised tunded või küsimus nende kestvusest, vabadusest või kohustustest, vaid terved pere- ja sõpruskonnad. Erinevad kohustused ja vastutused põrkuvad, tuues kaasa ootamatuid kombinatsioone ja tagajärgi, nii rohkem kui ka vähem õnnelikke.

Tundeline ja sügav

Lessing kirjutas selle romaani valenime all, mis tõi kaasa omajagu ootamatuid sekeldusi. Jane Somersi pseudonüümi all ilmus esimesena romaan „Hea naabri päevik”. Lessing on öelnud, et tahtis avaldada raamatu ning saada arvustusi oma tuntud nime eelisteta ja raamatu väärtuse järgi nagu seniavaldamata kirjanik. Ta tahtis vabaneda seoste puntrast, millest iga tuntud autor end leiab. Samuti soovis ta julgustada noori kirjanikke ja näidata, kuidas esimest raamatut koheldakse.

Lessing on öelnud, et tahtis saada arvustusi raamatu väärtuse järgi nagu seniavaldamata kirjanik.
Ükski kriitik ei saanud aru, et tegemist oli Doris Lessingu raamatuga. Mõned kirjastajad saatsid raamatu tagasi, teised ütlesid, et Somersi ja Lessingu vahel on teatavaid sarnasusi. Ainult üks kirjastaja ütles kohe: „Keda sa õige lollitad?” See kõik sai osaks Jane Somersi esimesele romaanile, aga olukord ei muutunud palju ka teise, „Kui vanad suudaksid” puhul, sest kuigi selleks ajaks oli teadjaid rohkem, polnud see siiski avalik info. Praegu õilmitseb eestikeelse väljaande kaanel varjamatult Doris Lessingu nimi. Romaan ilmus 1984. aastal, nii et saladusel on olnud mõnikümmend aastat aega ilmsiks tulla.

Doris Lessing oli ääretult viljakas ja vaheldusrikas kirjanik. Ta kirjutas tohutul hulgal raamatuid eri žanrites ja stiilides: üle 20 romaani, teist sama palju novellikogumikke, sekka memuaare ja autobiograafilisi teoseid, esseid, oopereid, näidendeid, luulet... Pole suurt midagi, mida Doris Lessing poleks oma 94 eluaasta jooksul kirjutanud. Ulmet, düstoopiaid, graafilise romaani, eri ilukirjandusteoseid... Nii et pole üllatus, et nimekirja lisanduvad ka armastusromaanid. Kuna tegemist on Doris Lessinguga, on ka tema armastusromaan ühekorraga suurepäraselt kirjutatud, tundeline ja mõtlemapanev.

Isiklikku

Doris Lessing elas 1919–2013

2007. aastal pälvis Lessing Nobeli preemia, olles üks väheseid selle au saanud naisi ja vanim Nobeli võitnud kirjanik.

Kirjanik sündis ja veetis esimesed eluaastad Iraanis, kust perekond kolis edasi Zimbabwesse. Ta kasvas üles ja elas pikka aega Aafrikas.

13-aastaselt lahkus Lessing koolist ja õppis edasi omal käel.

Esimesi lugusid avaldas autor juba 15-aastaselt.

Esimene romaan ilmus 1950. aastal, kui Lessing oli 30-aastane.

2015. aastal avaldati, et Briti salateenistusel oli tema kohta mitu köidet materjali, sest Lessing võttis tihti sõna näiteks kommunismi, antirassismi ja Briti koloniaalsüsteemi teemadel.

Poliitilistel põhjustel keeldus Doris Lessing rüütliks löömisest.

Lessingi "Kui vanad suudaksid..." homsest saadaval koos LP-ga vaid nädal aega! Vaata lisa: www.lpraamat.ee