Armastus ja tuli Sumeralt

24. veebruaril, Eesti Vabariigi 80. aastapäeva piduliku tähistamise kontsertosas kõlab Lepo Sumera selleks puhuks kirjutatud teos “Armastuse ja tulega”. Teos põhineb Läti Henriku “Liivimaa kroonikal”. “Kroonika teksti kasutamine muusikas on mul juba 25 aastat peas istunud,” ütleb Lepo Sumera. Esmakordselt tekkinud mõte Rootsis ilmunud eestikeelset tõlget lugedes. Nõukogude Eestis oli “Liivimaa kroonika” kaua keelatud raamat.

Mõte jäi ja leidis nüüd rakendust vabariigi aastapäeva tähistamiseks kirjutatud lugude konkursil.

“Nii idee kui teostuse poolest oli see kõige parem,” tunnustab Sumera teost zhürii liige, ERSO direktor Ville Kell. “Teised lood olid lihtsalt teemast mööda kirjutatud.”

Ettepaneku aastapäeva tähistamiseks teos kirjutada said ka Mari Vihmand ja Urmas Sisask.

Kroonika vanimad sündmused (810 aastat tagasi) on kümme korda vanemad kui Eesti Vabariik. Sumera leiab, et just nüüd oli õige aeg Eestimaa esimene ajalugu muusikasse panna. Sumerale tundus ainuvõimalikuna kasutada teoses kroonikalugejat, kes kiretult teksti edasi annab. Läti Henriku osa loeb (ei laula) draamanäitleja Ain Lutsepp.

Teksti lõiked on Sumera ise valinud kroonika 1982. aastal ilmunud Richard Kleisi eestikeelsest tõlkest. 35-minutilise, 7-osalise teose teksti aitas kujundada Linnar Priimägi. zhanrinime historicum soovitas kasutusele võtta teine konsultant teoloog Vello Salo, kes tunneb kroonikat peast nii ladina kui eesti keeles. Oleks peategelane laulnud, olnuks tegemist oratooriumiga, nii aga tekkis päris uus zhanrimääratlus.

Pealkiri “Armastuse ja tulega” on kroonika esimese lause lõpusõnad. Lauses on juttu Eestimaa ristiusku ristimisest.

Pärast Estonia Teatris toimuvat kontsertosa suunduvad presidendi külalised korraldaja Jüri Trei sõnul kätlemistseremooniale Valgesse saali ja seejärel ballile Estonia Kontserdisaali, kus presidenti tervitab Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor ning Peeter Sauli orkester palub ballikülalised avavalsile.