Teost esitab Vatikanis andekas noor poiss-sopran Heldur Harry Põlda, klaveril saadab autor.

Paavsti korraldatud austusavaldusele sai kutse 60 kunstnikku üle maailma, kellest enamik on visuaalsete kunstide esindajad. Kutsuti vaid kolm heliloojat: Arvo Pärt Eestist, Ennio Morricone Itaaliast ning James MacMillan Šotimaalt.

Kutse saanud kunstnikel paluti pühendada paavstile üks teos oma loomingust. Kõikidest teostest korraldatakse näitus, mille paavst avab 4. juulil 2011 Aula Paolo VI aatriumis. Külastajatele avatakse ekspositsioon sama päeva pärastlõunal.

Arvo Pärt valis juubelikingituseks paavstile oma 2005. aastal klaverile ja poiss-sopranile kirjutatud teose „Vater unser“ (Meieisapalve), mille plaadistasid koostööna Estonian Record Productions ja Rahvusvaheline Arvo Pärdi Keskus. Kingituseks on noodi käsikirja koopiat sisaldav vastvalminud singelplaat ja teose elav ettekanne helilooja osalusel.

21. novembril 2009 toimus Vatikanis Sixtuse kabelis 250 kunstniku kohtumine paavstiga. Üritusel osales paljude skulptorite, maalikunstnike, heliloojate, dirigentide, arhitektide, interpreetide ja kirjanike hulgas ainsa eestlasena ka Arvo Pärt. Paavsti korraldatud vastuvõtu eesmärk oli luua püsiv side kunsti ja vaimse maailma vahele. Paavst tervitas külalisi sõnavõtuga. Samuti kanti ette paavst Johannes Paulus II kümme aastat varem avaldatud kõne kunstnikele.

1. oktoobril 2010 korraldati paavst Benedictus XVI auks Vatikanis kontsert, kus Santa Cecilia Rahvusakadeemia koor ja sümfooniaorkester esitasid Neeme Järvi juhatusel teiste teoste hulgas ka Arvo Pärdi „Cecilia, vergine romana“.

28. mail 2011 omistas Paavsti Sakraalse Muusika Instituut (Pontificio Istituto di Musica Sacra) oma 100. aastapäeva juubelipidustuste ühe tähtsündmusena audoktori tiitli (Laurea Honoris Causa di Musica Sacra) kolmele väljapaistvale muusikategelasele. Tiitli pälvisid Eesti helilooja Arvo Pärt, renessanss- ja barokkpolüfoonia interpreet Diego Fasolis ning organist ja muusikateadlane professor Luigi Ferdinando Tagliavini.

Heldur Harry Põldaga tutvus Pärt 2009. aastal, mil ta kinkis noorele solistile „Vater unseri“ noodi. Sellest hetkest alates on Põlda teost korduvalt esitanud. 10. veebruaril 2011, Swedbanki ja Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse toetuslepingu allkirjastamisüritusel saatis noort solisti klaveril esmakordselt helilooja ise.

2010. aastal asutatud Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse eesmärgiks on talletada ja tutvustada helilooja loomepärandit. Tulevikus võimaldab keskus teostada Pärdi muusikaga seotud uurimusi ja teadustöid, annab tervikliku ülevaate helilooja loomepärandist ning ligipääsu helilooja sõnumile ja käsikirjadele. Ühtlasi plaanib keskus anda välja stipendiume, kirjastada Pärdi ja tema loominguga seotud publikatsioone ning korraldada konverentse.