Arvustus: Frankensteini geenmuundamine
Müüte endasarnase tegemisest on pärit juba antiigist. Läänelikus teadvuses on see traditsioon aga seostatav Frankensteini nimega. Jutt on Mary Shelley loodud ulmeromaanist, milles peategelane teadlane Victor Frankenstein loob koletise, kes hakkab ümbritsevat elu segi pöörama. Ekraniseeringute kaudu on Frankenstein saanud popkultuuri osaks.
Vincenso Natali film „Hübriid” kordab Frankensteini mudelit sedapidi, et selle peategelased, tippbioloogid Clive (Adrien Brody) ja Elsa (Sarah Polley) kloonivad laboratooriumis kokku eluka, kes (mis?) on midagi inimese ja sisaliku vahepealset. Nagu klassikalises Frankensteini loos olema peab, väljub elukas kontrolli alt.
„Hübriid” viib Frankensteini müüdi tänapäevateaduse sfääridesse. Klassikaline Franken-steini lugu lähtub oma teadmistes tööstusrevolutsiooni aegse teaduse pagasist, seal antakse valmistehtud monstrumile elu elektrisähvatustega. „Hübriidis” valmisnikerdatud elukas Dren (keda täiskasvanuna kehastab võluva plastikaga Delphine Chanéac) luuakse moodsa geenitehnoloogia abil. Seda kujutatakse filmikultuurile omases ulmekeeles.
Suurepärased rollid
Mary Shelley andis oma romaanile pealkirjaks monstrumi loonud teadlase nime. Ja muidugi räägib Frankensteini-müüt rohkem eluka loojatest kui juhitamatust koletisest. Tippbioloogid Clive ja Elsa on filmi võtmekujud ja need rollid on tõeliselt suureks mängitud.
Tegemist on moodsate töönarkomaanidega. Clive ja Elsa on paar, kuid nende laboratooriumielu täidab neid sedavõrd, et intiimne säde mehe ja naise vahel kipub kustuma. Paari suhet varjutab veel kummaline suhtumine järeltuleva põlve või-malikkusesse. Clive justkui tahaks, kuid Elsat painavad lisaks lapse saamisega paratamatult kaasnevale karjääri katkemisele veel muudki segased hirmud. Ühtäkki, Dreni saabudes, puhkeb Elsas emainstinkt.
Sabaga naine Dren, keda ta loojad peavad seadusesilma eest varjama, kasvab kiiresti suureks. Moodustub ühiskonna rakuke, mille moodustavad elukas ja ta loojad. Filmi stsenaarium on kirjutatud ühest küljest skemaatiliselt, pakkudes suhtekolmnurka, kus ootamatud pöörded on loo tehnilisest küljest vaadates tavapärased. Samal ajal on „Hübriid” oma inimesekäsitluses sügav, paljastades seda, mis peitub inimeses ja mis purskub esile äärmuslikes olukordades.
„Hübriid” mahub hästi Frankensteini traditsiooni veel oma žanrispetsiifika poolest. Lisaks kõigele muule on film üles ehitatud ka kui klassikaline õudukas, mis vaatajale pidevalt hirmu naha vahele süstib. Koos katse-klaasis sündiva Dreniga tekib vaatajal halb eelaimdus, mida montaaži, muusika ja muude horror-võtetega osavasti kasvatatakse. „Hübriid” kannaks oma draamaga loo välja ka siis, kui hirmutamist oleks vähem – sel juhul oleks film lihtsalt intellektuaalselt tõsiseltvõetavam.
„Hübriid” ei pruugi lüüa linastudes laineid, kuid on kindel, et film saab tähelepanuväärse koha filmikultuuris. Sest „Hüb-riid” raputab lahti ja elustab ühe traditsiooni, ühe müüdi. Mis räägib sellest, mida inimene võib ja mille eest tuleb vastutada.
Hübriid
Režissöör: Vincenzo Natali
Osades: Adrien Brody, Sarah Polley jt
Alla 14-aastastele keelatud
Tallinnas CCP-s
