Arvustus: Haiguste ravi. Põlvkonnafilm. Kontrollitud
Pole kahtlustki, et Raul Viitung, Margus Univer ja Indrek Kasesalu on teinud valmis omalaadse põlvkonnafilmi. Kui 90-ndate noortekangelane-kontorirott oli tõsiusklik kroonikummardajast yuppie, siis 00-ndatel istub tema kohal tülpinud hipster, kelle jaoks hakkab isegi nautlemine tüütuks kohustuseks muutuma. „Haiguste ravi” räägibki ühe sellise noormehe loo.
Film on lühirännak läbi pealinna noorte popkultuurielu. Seda dialoogides, kus viidatakse populaarsetele peopaikadele nagu Von Krahl ja KuKu klubi, tegelaste välimuses – sinine Sonic Youthi särk ja sellega harmoneeruv sigaretipakk või naispeaosalise erksad prilliraamid, ning helikujunduses, mis peegeldab kaheksakümnendatel sündinute viimaste aastate moodi taasavastada vinüülplaatidel kodumaist lapsepõlvepoppi.
Omaette tähelepanu väärivad tegelaste galerii ja näitlejate valik. Ummikus kontorihipster, tema piilupart Daisyst sümpaatia, paheline fotograaf, õhumüüjast elutreener ja vanem seltsimees hea nõuga. Enim mõjuvad neist programmeerija Raul Velbaumi mängitud fotograaf Sergo, Onu Bella roll elutreenrina ja Marco Laimre kehastatud „vanem seltsimees”. Kui esimesed kaks on lihtsalt koomilised, siis Laimre sooritust võib vabalt mõnusaks filmirolliks nimetada. Kannab küll.
Eraldi tasub tähele panna ka 80-ndate eesti popi rolli filmis. Just siin – ja Marco Laimre hoiatuses, et „tegemist on liiga kange kraamiga sinu jaoks” – avaldubki peategelase tühjus ja tüdimus. Hoolimata keelust läheb Nemo plaat peale ja järgneb rännak teadvuse tagatubades.
Kokkuvõttes: kui sa oled keskeltläbi kakskümmend kuus ja kontoritööline, siis äratundmisrõõmu jagub. Teised saavad aga aimu ühe põlvkonna mentaliteedist.
„Haiguste ravi. Kontrollitud”
Režissöörid: Raul Viitung, Margus Univer
Kaamera: Indrek Kasesalu
Osades: Roland Laos, Piret Laurimaa, Marco Laimre, Kristy Leek, Igor Maasik, Kristo Sild, Raul Velbaum, Ott Aardam
Linastub millalgi jälle kinos Sõprus.
