Mida tähendab see, et pätist, sandist, kerjusest, paadialusest või vallavaesest on uue aja keelepruugis saanud ebamäärane asotsiaal?

Küllap seda, et me ei taha nendest inimestest midagi teada, isegi mitte seda, kellega tegu: kas vanadusest väeti, vaimust vaevatu või viinaveast võetuga. Asotsiaal asub juba määratluse järgi väljaspool ühiskonda justkui lindprii. Tema elukoht on kusagil kaugel, Pääsküla prügimäel või Kopli liinidel, ja me ei taha temast midagi teada.

Sant ja vallavaene olid ühiskonna liikmed, nad elasid meie kõrval ja me pidime nendega toime tulema, aga asotsiaalist pole sooja ega külma. Temaga ei pea tegelema meie, vaid samuti üks kauge ja ebamäärane asutus, sotsiaalministeerium, mille võiks minu meelest ümber ristida asotsiaalministeeriumiks.

Teine saba ja sarvedeta nüri nugisõna, millega paljud meist oma aukartust või hirme maskeerides kaaskondseid kutsuvad, on pildilehtedes laiutav prominent. Vahel näib, et ärimehed, poliitikud, näitlejad ja lihtsalt seltskonnategelased (kes muud peale seltskonnas viibimise ei tee) on sootuks välja surnud. Isegi raadiomehed, telediktorid, koduperenaised ja litsid on juba prominendid, maakeeli siis suured ninad ja tähtsad tegelased, rääkimata kergatsitest, dändidest ja igasugu eblakatest, kes kõik on samuti prominendid mis prominendid.

Võib-olla varjab valimatu prominenditamine ütleja soovi ka ise prominentluse mantlisiilu alla mahtuda. Kõlab ju prominent hulga uhkemalt kui kirjatsura, leheneeger, sulerüütel.Liiatigi, kui sa ei ole prominent, siis oled sa varsti asotsiaal. Mis ühiskond see niisugune on, mille me endale keele kaudu kaela oleme tõmmanud? Kas me ei taha ka prominentidest ja üleüldse üksteisest midagi teada?

Nimel on võimas vägi. Kuidas ütled, nii ka on või hakkab olema.

Kuna nugisõnadel on kombeks vähkkasvajana vohades üha uutele aladele laieneda, siis koosneb Eesti peagi ainuüksi asotsiaalidest ja prominentidest. Varsti saavad asotsiaalid põllumeestest, kaluritest, ääremaa elanikest ja lõpuks kõigist neist, kes vähemalt kord aastas pildilehte või telekaamera ette ei satu. Teine, prominentlik ühiskonnaots tuleb sama teed vastu.

Ühiskonna jagunemine kaheks kihiks on sama hirmus kui pätile silma vaadata ja ilusad täpsed emakeelsed sõnad ära unustada. Selle tõve kolle asub minu meelest Toompeal, tõve nimi on võõrandumine ja nakkust levitab ajakirjandus.