August Rosenberg, kes Nürnbergis surma mõisteti=C1


Eesti ajakirjanduses tuleb kõikvõimalikke vigu ette nii massiliselt, et nende parandamisest on loobunud ka kõige kirglikumad tähenärijad.

Poleks minagi juba pealkirjast nähtuva vea pärast sulge haaranud, kui see ei seonduks Tallinna ühe kõmulisema valemüüdiga, millele 6. aprilli Pühapäevaleht Leonhard Lapini suu ja Anu Merila sule kaudu taas kord õhu sisse puhus.

"Kas sa tead, kes selle maja autor on?" küsib Lapin Anu Merilalt Vabaduse väljakul endisele merekoolile, tulevasele 7. keskkoolile osutades. Ja vastab: "Selle maja autor on August Rosenberg, kes mõisteti Nürnbergi kohtuprotsessil surma." Ja allpool otsekui kinnituseks: "Niisiis - Tallinnas õppinud arhitekti töö sajandi algusest on praegune merekool."

Tallinnas alustanud ja Nürnbergis lõpetanud Alfred

Kõigepealt muidugi Alfred Rosenberg, mitte August. Tallinnas oli ta sündinud ja Tallinna Reaalkoolis õppis ta ka, pärast seda arhitektiks Riia Polütehnilises Instituudis (koos E. Kühnertiga, R. Natusega jt). I maailmasõja ajal viidi Riia Polütehniline Instituut üle Moskvasse ning seal sai ka Alfred Rosenberg arhitektidiplomi (1918). 1919. aastal läks ta Berliini, sealt edasi Münchenisse, kus algas tema natsionaalsotsialisti karjäär, mis lõppes teatavasti Nürnbergi kohtuprotsessil.

Tallinnas jõudis Alfred Rosenberg 1918. aastal õpetada koolilapsi (andis joonistamist Tallinna Reaalkoolis, Toomkoolis ja Hansakoolis), kuid ühtki maja ta siia küll projekteerinud pole, õnneks või kahjuks, mine võta kinni. Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi arhitektuurivõistluse aegu (1911) õppis arhitektuurihuviline Alfred alles Riia Polütehnilise Instituudi esimesel kursusel, ja kui karjäärihimuline ta ka poleks olnud, konkursil poleks temaga arvestatud. Nii pärjatigi tütarlaste kommertsgümnaasiumi konkursil, mis iseenesest kuigi uhke ei olnud - laekus vaid kaheksa tööd ja needki kehvapoolsed -, hoopis Peterburi tsiviilinsener Aleksander Vladimirovitsh Rosenberg (s 1877 - surma-aasta teadmata).

Peterburi Aleksander

Aleksander Rosenberg oli Peterburi arhitektuuriloos üsna teisejärguline tegelane ja kui ta poleks koos nimekate arhitektide L. Iljini ja A. Kleiniga Peterburi Peeter Suure nimelist linnahaiglat (1907-1916, hilisem Metshnikovi-nimeline haigla) projekteerinud, siis teda vaevalt keegi üldse mäletaks. Muide, nii Aleksander Rosenbergi Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi konkursilahendus kui ka selle edasitöötatud variant, mis mõlemad esindasid peterburglikku neobarokki, sarnanesid väga tollele samale Metshnikovi haiglale. Ja olekski keset Tallinna Kadrioru lossi moodi koolihoone kerkinud, kui baltisaksa arhitekt E. Jacoby edasitöötamise käigus seda saksalikult heimatlikuks-neobiedermeierlikuks poleks teinud, voluuditamisele-girlanditamisele resoluutse kriipsu peale tõmmates. Lõplik projekt kinnitati 1912. aastal ning 1916. aastal oli hoone enam-vähem valmis.

Muidugi pole Aleksander Rosenbergi isik sootukski nii pikantne kui Alfred Rosenbergi oma ja nii tegid giidid juba sügaval stagna-ajal Tallinna merekooli ees rebaskavala näo: arvake ära, kes selle maja projekteeris? ning kinnitasid siis ootusärevusse tardunud kuulajaskonnale sosinal: toosama Rosenberg, tema ise jah.

Valemüütide pikantne ilu

Olen sellele armastatud valemüüdile ka varem trükisõnas tähelepanu juhtinud, siis, kui Liivi Künnapu oma raamatus "Estonian Architecture" (Helsinki, 1992) juba n-ö professionaalses arhitektuurikirjanduses lihtsameelselt Alfred Rosenbergi autorlust kinnitas, kuid muidugi on see kunagine arvustus ammugi aegade uttu kadunud.

Nüüd siis kinnitab tuntud kunstnik ja arhitekt Leonhard Lapin jälle, et toosama Rosenberg jah, ja August veel takkaotsa, seda kõike artiklis pealkirjaga "Olen väsinud unustamast". Ning eksib muuski: Vabaduse väljaku arhitektuurikonkursil 1993. aastal ei saanud tema (ja Kristel Jaanuse) töö teist, vaid siiski kolmanda preemia. Esimest preemiat sel konkursil välja ei antud, teise said Andres Siim ja Hanno Kreis.

Loe veel

Aga tõsi ta on, miski ei tee elu huvitavamaks kui pikantsed valemüüdid, mis kõrgkvaliteedilise nätsuna meie ajudesse kinnistuvad. Seepärast teen ettepaneku hakata Tallinna külastajate rõõmuks levitama salamüüti, et Rahvusraamatukogu projekti autor pole tegelikult üldse Raine Karp, vaid hoopis Hitleri õukonnaarhitekt Albert Speer isiklikult (postuumselt). Või siis, et Süda tänava juugendmajad on Albert Einsteini enda kätetöö, mis sest, et maju projekteeris hoopis Sergei Eisensteini isa Mihhail ja temagi töötas hoopis Lätis.

KARIN HALLAS

Voorand - Paneme aja seisma kuni 22.11
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare