Baltisaksa mõjukas Maydellide perekond soovib Eestisse naasta
Maydellide lugu algab Eestis ametlikult 1241. aastal, mil Taani hindamisraamatus on esimest korda mainitud Maidla küla Raplamaal. Juba samast aastast on teada Maydellide vapp Tallinnast. Maidla mõisa samast kohast mainitakse esimest korda 1452. aastal ning selle omanikeks nimetatakse von Maydelle.
Üldiselt on levinud arvamus, et mõisnike nimest sai endale nime ka mõis, kuid üsna arvestatav on versioon, mille järgi Maydellid polnud mitte 13. sajandil sisserännanud valitsejad, vaid kohalikud Eesti soost ülikud.
Kolmanda versiooni kohaselt on Maydellide nimest ehk tõesti tuletatud Raplamaal asuva küla ja mõisa nimetus, kuid Maydellide nimi ise pärineb hoopiski tänapäevase Kiviõli kandist, kus Purtse jõe äärde jääb samuti Maidla-nimeline paik. Sõna “maidel” tähendas põhja-eesti murdes “kalakesi”, mis kinnitaks justkui perekonna Eesti pärit-
olu. Ka Maydellide vapil on kujutatud oja koos kaladega.
Maydelle peetakse erinevatel andmetel suurimateks maa-
omanikeks Eestis. 1919. aastal kuulus selle perekonna esindajaile Liivimaal 9 ja Eestimaal 17. mõisa, millest 8 asusid Läänemaal. Pärast Eesti vabariigi kehtestatud maareformi säilitasid Maydellid jäänukmõisa vormis vaid Paasvere Simunas, Pootsi Tõstamaal, Linnamäe Urvastes ja Teenuse Kullamaal.
Põllumeeste perekond
Teenuse mõis Märjamaal on tekkinud arvatavalt 16. sajandi alguses ja on kuulunud kuni selle võõrandamiseni 1919. aastal von Maydellidele. Arvatavalt on mõis algselt ehitatud kivist vasallilinnusena, millele viitab ka saksakeelne nimekuju Stenhusen, mis rahvasuus mugandus Teenuseks. 1905. aastal pistsid marodööritsevad talupojad rahvarahutuste käigus mõisale tule otsa, kuid vastupidiselt teistele mõisatele, mis samal ajal kannatada said ja mis korrastamistööde käigus oma näo kaotasid, taastati Teenuse algsel kujul. Arheoloogide ja ajaloolaste jaoks on Teenuse siiani paljuski avastamata maa, sest mõisahoone keldrite all arvatakse olevat mitu veel arheoloogilist kihti, ning pole võimatu, et mõis on üldse ehitatud mõne vanema kindlustuse kohale.
Maydellid olid Teenusel tuntud kui ettevõtlikud põllumehed, kes kohalike elanikega said üldiselt hästi läbi. Seda kinnitab asjaolu, et kui 1905. aastal mõis süüdati, siis aitasid seda kiiresti kustutada ka paljud kohalikud inimesed.
Huvitav on märkida, et teine sarnane põllumajanduse edendaja Eestis oli Uexküllide perekond, keskusega Vigalas. Ka Uexküllide perekond saab alguse 13. sajandist sakslaste tulekuga, kuid nimekuju on pärit muistselt Liivimaalt. Maydellid lahkusid Eestist 1937. aastal mõnevõrra segastel asjaoludel, kuid ilmselt oli selleks ajaks poliitiline olukord juba piisavalt pinev, et mõistlikum tundus riigist lahkuda.
Viimaseks mõisaomanikuks ja jäänukmõisa pidajaks oli Richard Maydell koos poja Olaf Maydelliga. Siis kuulus mõisa juurde 1369 hektarit maad.
Kalakeste teine tulemine
Praegu Teenuse mõisast huvitunud Fritz von Maydell on Olaf Maydelli tütre abikaasa, kuid otsustas abielludes kanda edasi Maydellide perekonnanime. Maydell on endine politseiohvitser ja põllumees, kes arendab tegevust ka Ungaris. Tema nägemuses võiks Teenusel asuda peatselt biogaasi tootmise keskus ja 9 hektari suurune golfiväljak, mis oleks avatud kõigile.
“Ma sooviksin väga teha oma lastele tagasivaate meie perekonnaloole,” selgitab Maydell oma soovi Teenuse mõisa tagasi osta. “Meie perekonnal on Eestis mitusada aastat ajalugu ja ma tahaksin, et ka meie lapsed sellest midagi teaksid. See oli ka minu surnud naise soov.”
Maareformiga oli Maydellidel õigus tagasi saada koguni 44,9 hektarit maad, kuid taotlust selleks nad ei esitanud, öeldes, et ei soovi midagi tagasi nõuda, vaid on kõik valmis välja ostma.
Esialgu on piirkonna elanikud küll Maydellide uue tulemise vastu olnud, kuid põhjus peitub eeskätt asjaolus, et rahvas on mõisa eest seni ise hoolt kandnud ja seda nähakse oma küla keskusena, mida ei taheta käest ära anda. Fritz von Maydell on lubanud, et kui kohalik rahvas teda omaks ei võta, siis jääb asi katki ning ta rajab oma tootmise Ungarisse.
