Baltoscandal kõnnib piiri peal

Kolmapäevast laupäevani vallutab Rakvere taas heas mõttes piiri peal kõndiv teater laiast ilmast ja “olematu teater” kitsast kodust. Traditisiooniks saanud teatrifestivali juhib vabaks murdev vaimsus, mis siinset sumbunud teatriilma tuulutab.

Euroopast on kohal vägagi eripalgelised kooslused, kus tants, muusika, video, sõna ja mäng otsivad uusi interaktiivseid väljundeid. Tantsuga tegelevad näiteks Itaalia kollektiiv Kinkaleri, Barbara Kraus Viinist toob elava tantsuvaimu maale irriteeriva sooloetenduse vormis. Prantslasest koreograafi Mark Tompkinsi monolavastus “Song and Dance”, üks tänavusi hitte Euroopa lavadel, on ülimalt personaalne ja intiimne lugu “väikesest surmast”, mis tabab mitte just kõige nooremat kunstnikku siis, kui etendus lõpeb ning dekoratsioone hakatakse maha võtma.

Mõtleva näitlemise kreedot propageeriv belglane Jan Lauwers näitab visuaalset teatrit, mis otsib pidepunkte “näitlemise” ja “mittenäitlemise” vahel. Pea kõik viimaste aastate teatrifestivalid läbi käinud ungari päritolu kunstnik Edit Kaldor esitleb monoetendust arvuti ja internetiga. Mårten Spångberg & Tor Lindstrand Rootsist kannavad ette intervjuu vormis loengetenduse, kus kasutatakse katkeid vestlustest tuntud kunstnikega.

Poliitilisemaid ja sotsiaalsemaid noote kõlab mitme trupi etteastetest. Norra noor teater Transiteatret-Bergen otsib innovatiivseid viise moodsa füüsilise kultuuri kritiseerimiseks ja sõdib meedia tekitatud standardite vastu.

Jan Ritsema ja Bojana Cvejic tegelevad tõsise majanduslik-poliitilise teatriga. Juha Valkeapää & Kristian Smeds & Tero Nauha Soomest toovad lavale lauateatri vaimus askeetliku legendjutustuse mehest, kes otsib sisenduslike palvete kaudu oma hingerahu. Lõunanaabrite parimaks lavastajaks peetud Viesturs Kairišs oma trupiga United Intimacy näitab siinsele publikule juba tuttava Inga Abele näidendit “Jasmins”. Lugu jutustab sama nime kandva tüdruku elust linnas, mis haiseb, ja inimestest, kes vaid räägivad, enamjaolt armastusest, ega tee mitte midagi.

Kogemuslikku teatrit pakub Pauline Goldsmith Belfastist, kelle kiiksuga sooloetendus surmast haakub briti musta huumoriga (“Mulla all”). “Bright Colours Only” ekshumeerib surmatööstust ning taaselustab hääbuvat, iirlastele omast surnuvalve traditsiooni.

Festivali telgis astuvad öölaval üles Vene 5nizza, Soome Ismo Alanko & band ja Ukraina Haydamaky.

Eestlased teevad olematu teatri olevaks

Eestit esindab seekordsel Baltoscandalil “olematu teater”, mis teeb teoks need mõtted ja ideed, mis tavateatri uksest läbi ei murra. Tegijad ei luba midagi enneolematut, pigem on tegu vana teatri vundamendilt võrsunud erinäoliste fassaadidega, tõukudes olemisse just selle vundamendivastanduse abil. “Olematut teatrit” teevad loengetenduste vormis Peeter Jalakas ja Anders Härm. Toomas Hussari “Huiakk” lubab avada salapärast miskit, mis inimesi teatrisse kutsub, ning Margus Kasterpalu ja Jaan Toomik interpreteerivad Peeter Mudisti “Ratsukäigu” tekste. Eriti Kurva Muusika Ansambel esitleb oma plaati “Ebafolklorism”. Eesti nüüdismuusikale viimastel nädalatel uut hingamist toonud helilooja Helena Tulve koos Filharmoonia Kammerkooriga lisab oriendivaimu lühiooperiga “It is getting so dark”.