Barbara Morgenstern võlus von Krahli publikut
Võluv ja karismaatilisust kiirgav Barbara Morgenstern alustas oma kontserti popstaariliku estiga, ent see polnud midagi häirivat. Ta võttis välja fotoaparaadi, palus publikul koonduda ning pildistas üles foto oma tuurialbumi jaoks.
Morgenstern on üks nendest paljudest uue aastatuhande artistidest, kes abstraktset elektroonikat leidlikes klišeevabades poplugudes ohtralt kasutab. Tema muusika ei otsi kompromissitust, ei ekspluateeri müra, vaid paneb kuulaja sujuvalt kõrgustesse tõusval karussellil maapinda unustama vaid hetkeks. Niisama kergelt ja väjapeetult, kui Morgenstern oma helide kosmodroomilt stardib, niisama rahulikult ta sinna ka maandub.
Tegemist ei ole mingil juhul muusikaga, mis ülistaks ängi või sisemisi vastuolusid. Mahedad meloodiad, funki ekstrakt rütmides ja kitarrimeloodiates ning pisut nukker saksakeelne vokaal – see kõik iseloomustab Morgensterni muusikat kõige paremini. Oma tagasihoidliku sarmiga vallutas Barbara publiku südamed ning suutis tekitada tunde, et viibid Tallinna asemel Berliinis.
Õhtu teine artist, Maximilian Hecker jättis seekordsel kontserdil tagasihoidlikuma mulje, kuid ei saa öelda, et tegu oleks olnud halva bändiga. Morgensterniga võrreldes mõjusid nad laval muidugi täieliku vastanditena. Kui viimati nimetatu oli märkimisväärselt ekstravertse esinemislaadiga, siis Maximilian Heckeri kohta seda öelda ei saa. Ülejäänud bändist eristus selgelt roosat nokamütsi kuklas kandev trummar, kes oleks imidi poolest bluusilegend Andre Williamsi pojaks sobinud. Stiililiselt asus bändi muusika lähedal sellistele Ameerika indieartistidele nagu Grandaddy ja Guided By Voices.
Saksa artistide Eestisse toimetamises on süüdi ka varem eklektilisi välisesinejaid vahendanud Aivar Tõnso. Tänu temale on Von Krahli lavale jõudnud ka näiteks Jaapani kultusartistid Acid Mothers Temple ja Damo Suzuki.
