Teatri direktor Margus Allikmaa tunneb selle üle siirast heameelt. "Mida suurem on elanikkond, seda suurem on ka teatrikülastajate arv," märgib ta rahulolevalt. "Teisalt on rõõmustav, et praeguse negatiivse iibe juures on neli tuntud ja tunnustatud daami sellise asja ette võtnud. See peaks ärgitama ka teisi noori naisi."

Draamateatri rasedad on rõõmsad ja rahulolevad. "Idamaalaste arvates on roti aasta suvel sündinud lapsed eriti õnnelikud ja andekad," teatab Maria silmade särades.

Mida mõtlesite, kui saite teada, et ootate last?

Merle: Nii palju erinevaid emotsioone oli koos, igasugu mõtteid käis peast läbi. Mingit hirmu küll ei olnud.

Kärt: Mõtlesin, et kuidas siis nüüd nii. Midagi selle vastu küll ei olnud, kuigi laps polnud just planeeritud.

Maria: Mul ka mitte. See oli rohkem nagu preemia korras. Mõtlesin, et kust ta siis nüüd järsku tuli.

Garmen: Mu esimene laps sündis 7 aastat tagasi ja sellepärast tundub titeootamise aeg jälle huvitav. Võtan asja hoopis rahulikumalt, kuigi tööd ja tegemist on sama palju. Mul ongi kombeks kõik asjad korraga kõige kiiremal ajal ette võtta.

Karjääri pärast te ei muretse?

Garmen: Oleneb sellest, kuidas ise jaksad ja kuidas õnne on. Muidugi võib juhtuda, et jääd kõrvale. Inimesest endast oleneb, kui kiiresti ta tööle tagasi läheb. Mina olen praegu küll väga optimistlik.

Merle: üks laps peab igal juhul olema, selles ei tohiks küsimustki tekkida.

Maria: Tean, et teatrisse on plaanis palju uusi naislavajõude võtta. Hiljuti rääkisime sellest Andrus Vaarikuga ja ütlesin, et see on ju rasedate represseerimine. Tema vastas, et sul oli ju võimalus valida.

Merle: Kohe nii ütleski või?

Maria: Nii jah.

Kärt: Teater peaks kaitsva hoiaku võtma, sest lapsesaamine on ju positiivne nähtus. Praegu jääb mulje, et hulk inimesi on lihtsalt maha kantud.

Merle ja Maria: Nii ei saa üldse suhtudagi, et vali see või teine. Siin pole midagi valida.

Kuidas tervis on?

Maria: Mul oli äkki oivaline enesetunne - sain kaua üleval olla ja pidusid pidada. Mul on tore arst, kes ütles, et rasedus ei ole mingi haigus. Et käituge täpselt nii, nagu olete kogu aeg käitunud.

Kärt: Mina hakkasin nii hirmsasti sööma, et olen sellest täiesti kurnatud. Kui Mariaga Kadriorust linna läheme, siis esimene asi on veidi keha kinnitada.

Merle: Minul on lausa kohustus süüa. Laps tahab rauda ja kaltsiumi.

Maria: Minul esineb aeg-ajalt meeleolumuutusi. Vahest olen hästi nukker, siis jälle kahtlaselt lõbus. Mõni asi teeb nii kurvaks, et lausa pisar tuleb silma. (Kõik ohkavad.)

Kärt: 7-aastane tütar hindab mind nüüd palju rohkem. Võttis mul ükspäev kaela ümbert kinni: anna andeks kõik, mis ma sulle halba olen teinud.

Garmen: Minu poeg hoolitseb ka hirmsasti. Ta ootab venda või õde juba ammu - aastaid tagasi lasi ta majas jutu lahti, et ema ootab last. Tema versioon oli see, et ema sööb hästi palju ja on sellepärast rase. Siis tulid meie trepikoja inimesed kõik ruttu teatrisse, et "Hedda Gabler" ja "Lavalised segadused" enne ära näha.

Kuidas teile tundub, on praegune aeg majanduslikult raske?

Garmen: Priisata ei saa, aga võimalusi on rohkem - enne tuli ju talongiga isegi piima osta.

Maria: Paljudele on laps praegusel ajal kindlasti luksus. Laps ei küsi, kas saad talle täna süüa anda või ei. Vastutus on suur ja kasvab iga aastaga.

Imikuasjadele kulub kokku ligi 10 000 krooni - juba vanker maksab samapalju kui vana auto.

Merle: Vankrile tuleb ärandamisvastane signalisatsioon panna.

Kärt: Kulud kasvavad pidevalt. Lasteaeda pidime igal nädalal raha viima, koolis läks asi hoopis hulluks - söögid, vihikud, raamatud. Kui elaksin üksi, ei saaks ma endale teist last lubada.

Ootate poega või tütart?

Maria: Kris ootab hirmsasti poega ja mina nägin kord õudset unenägu, et mind ei lastud tütrega uksest sisse...

Merle: Täna käisin ultrahelis ja öeldi, et on tütar.

Kärt: Mul pole vähimatki pojalootust - Märteni õdedel ja vendadel on ainult tütred, nii et Krossidel on kokku 12 lapsetütart.

Nimed on juba valmis?

Maria: Käisime hiljuti Ameerikas, kus üks advokaat ütles, et kui sina oled Maria ja mees on Kris, peab lapse nimi olema Jeesus. Tegelikult peaks nimi sel juhul muidugi olema Joosep.

Merle: Mulle meeldib Elisabeth.

Maria: Meie oleme oma nimevalimisega nii rappa läinud, et viimane variant oli Abdullah.

Kärt: Mulle meeldib Iiris, ehkki siis hakatakse last kompvekiks kutsuma.

***

Garderoobi ukse vahelt piiluvad Ita Ever ja Maria Klenskaja. Ever: "Vaata, siin on kõik rasedad koos. Issand, kui armsad nad on." Klenskaja: "Kuidas rasedus kulgeb?"

"Normaalselt," raporteerib Avdjushko kõigi eest.

KRISTI PäRN