“Beowulf”: Hollywood seikleb pimedas keskajas
Muistsete germaanlaste teispoolsus oli selline paik, kus päeval pidutseti ja kaaniti õlut ning öösel välgutati veel vihasemalt tapreid. Ikka selleks, et viimsepäevavõitluseks paremas vormis olla. Sestap oli relvadega vehkimine ka auasi ja osa rahva igapäevaelust. Osavamad relvamehed pandi lauludesse.
Arvatavasti umbes tuhande aasta eest Inglismaal kirja pandud müütiline lugu räägib kangelasest Beowulfist, kes päästab maa nuhtlusest Grendelist. Lugu ise ei sündinud siiski mitte saareriigis, vaid tõenäoliselt kuskil Lõuna-Rootsis ja Taanis ning selle viisid lauludena endaga kaasa Inglismaad vallutama asunud muinasgermaani hõimud.
Nendes lugulauludes algavad sündmused kuningas Hrothgari õukonnas, kus kuningas laseb endale ehitab uue lossi Heoroti. Seal laulab ja pidutseb tema naine ning tema sõjamehed pealekauba. Ühiskonnast eemaletõrjutud koll Grendel läheb kisa peale närvi, ründab lossi ja tapab arvutul hulgal selle asukaid, nii et loss tuleb maha jätta.
Beowulf on noor sõjamees võõralt maalt ja ta tuleb Hrothgarile oma meestega appi. Grendel leitakse üles ning taplus käib õhtutundideni. Et aga ükski inimeste tehtud relv Grendeli peale ei hakka, siis rebib Beowulf kollil lõpuks käe otsast ja viimane jookseb mägedesse surema. Kui Grendeli ema tuleb kätte maksma, siis tapab Beowulf mitmetunnise heitluse järel ka tema.
Beowulf naaseb kodumaale ja saab kuningaks. Elu lõpul tuleb tal veel võidelda draakoniga, kelle ta samuti tapab, kuid Beowulf sureb ka ise saadud haavadesse. Lõpuks maetakse tema tuhk mäenõlvale, kust avaneb vaade merele. Samasse kohta maetakse ka tapetud draakoni varandus, et sellega seotud needus ei saaks inimestele viga teha.
Legend või lugulaul?
“Beowulf” on üks esimesi suuri kangelaslugusid, mis pandi kirja varakeskajal. “Beowulf” on aukartustäratavalt pikk, koosnedes kokku enam kui 3182 reast. “Beowulf” on just inglastele oluline tekst, sest see on üks esimesi vanainglise keeles kirjutatud tekste. (Siiski olgu selguse huvides märgitud, et kas või “Kalevala” on mitu korda pikem).
Arvatavasti pandi eri lauludest üks terviklugu kokku juba 7. sajandi paiku. Inglismaal hakati asju üles kirjutama varem kui Skandinaavias, ja seetõttu on “Beowulf” kirja pandud just Inglismaal. Nii peavadki inglased seda tänini oma eeposeks.
Ent loo Skandinaavia päriolu kinnitab asjaolu, et mitmed “Beowulfis” mainitud tegelased ja perekonnad on tegelased ka Skandinaavia allikates. Ka olid Inglismaa vallutanud anglid ja saksid muinasskandinaavlaste vahetud naabrid just enne saare vallutamist 6. sajandil.
See asjaolu on viinud ka ajaloolasi arvamusele, et “Beowulfi” sündmused võisid aset leida üsna pisut enne anglite ja sakside invasiooni, mil selliste suurte sündmuste kaja oli rahvasuus kõige elavam. Lisaks on “Beowulfi” sündmustega üritatud seostada mitmeid Taanist ja Rootsist väljakaevatud linnuseid, mis on pärit 6. sajandist.
Beowulf Tartus
Beowulfi seiklused on andnud alust kasutada loo motiive ja kangelast ennast teisteski filmilugudes. Üllataval kombel tehti esimene tõsisem katse eepost enam-vähem samal kujul edastada alles 1999. aastal. Võimalik, et selle taga oli Iiri poeet Sheamus Heaney, kes samal aastal oli mugandanud Beowulfi lood vanast inglise keelest tänapäevasesse keelde. Tol aastal tehtud film kandis samuti nime “Beowulf”, ent draama lisamiseks on kuningas Hrothgari ja Grendeli ema vahel armuafäär. Asi lõpeb Hrothgari naise enesetapuga.
Samal aastal valminud Hollywoodi teos “13. sõdalane” mängis tegelikult samuti Beowulfi motiividega, kuigi peategelaseks oli Antonio Banderase kehastatud araabia seikleja Ibn Fadlan.
Kahe aasta eest valmis Islandil film “Beowulf ja Grendel”, mis räägib osalt samuti kangelasloo, ent lisab sinna uusi tegelasi, lõpuks tulevad mängu ka Grendeli isa ja poeg.
Beowulfi tegelaskuju on esindatud ka “Star Treki” ja “Sõjaprintsess Xena” filmilugudes.
Lisaks on Grendeli ja Beowulfi tegelaskujusid kasutatud kirjanduses.
Beowulf on peategelane lugematutes koomiksites, muusikalides, ooperilugudes ja muidugi arvutimängudes. Muuseas, ka seekordse ekraniseeringu juures kaasa löönud Neil Gaiman on korduvalt kasutanud “Beowulfi” motiivi oma kirjatöödes.
Ja vähemalt üks kindel suhe on legendil ka Eestiga. Tartus tegutses 1990. aastate keskel hevibänd nimega Grendel.
Animeeritud “Beowulf”
•• Seekordse “Beowulfi” loomise taga on legendaarne sci-fi mees Neil Gaiman ja Hollywoodi raskekahurväelasest re?isöör Robert Zemeckis. Filmi tegemisse tambiti ligi 150 miljonit dollarit ja eesmärgiks oli tuua ekraanile suurem ja uhkem eepos kui ei kunagi varem.
•• Arvutigraafika on loonud suurema osa filmist ja selle arvukatest efektidest, mis on pannud ühte peategelast mänginud Anthony Hopkinsit ütlema, et lõpuks teadis ta, et on vaid nägu arvutiekraanil, millele lisatakse hiireklikiga kostüüme vastavalt vajadusele. “Beowulfi” kassaedu Ameerikas on pannud kriitikuid rääkima ka peatselt saabuvast keskajabuumist Hollywoodi filmitööstuses.
