Beslani tõde kolis internetist Mihhail Ugarovi teatrisse
Ainest ammutati selleks internetist, Põhja-Kaukaasias peetavat sõda kajastavatest jututubadest.
Lavastuse looja Mihhail Ugarov ei varjagi, et ta inspiratsiooniallikaks on Merle Karusoo looming. Ilmselt nägi ta Karusoo Theatrumis tehtud lastekodulugu “Eestisse sündinud”, mida mängiti Peterburis festivalil.
Dokumentaalse ainesega on mõned aastad Moskvas tegutsenud pisikese teatri tegevus seotud laiemalt – elust pärit materjali kasutamises seisnebki selle programm ja praktika.
“September.doc” korjas teatrisse mõtteid seinast seina. Lavastuse tugevaks küljeks on hästi arenev dialoog, mis teatraliseerib Venemaa virtuaalsetes avarustes toimuvat diskussiooni Tšetšeenia sõja teemal. Ja seda koos elumahladega – näiteks oli diskussiooni köidetud tublisti igasuguseid vene kirjakeelde mittekuuluvaid sõnu, mis aga tänaval on sagedasti kasutuses.
Osavalt on üles leitud ühiskonnas peituvad äärmused ja nende poliitiliselt ebakorrektne sõnum mõjub mõtlemapanevalt. Viis näitlejat suudavad oma jutuga provotseerida publikut nii kaugele, et lisaks omavahelisele dialoogile käivitub ka dialoog publikuga. Nagu ütleb ka festivali “Kuldne mask”
kodulehekülg: “Dokumentaaldraama ei paku erilist vaatemängu/---/. Ometi tunneb vaataja väga ehedalt Beslani tragöödia vapustavat õudust.”
Kui vaadata Teater.doci saavutusi meile tuttava Merle Karusoo loomingu taustal, on Moskva teater alles pika teekonna alguses. Ilmselt on kogenematusest tingitud ka libedale teele minemine interneti-ainesega. Pelgalt mõnest netikommentaarist on väga raske rolliloomingu jaoks inimest ja materjali välja tirida. Näitlejad võivad viimseni pingutada, ent kui mitmekülgseks ja sügavaks inimesekäsitluseks ei ole dialoogi, jääbki asi interneti teatraliseeritud versiooniks ega kerki teatrikunstiks koos kõigi selle rikkustega.
Probleeme on ka näitlejate väljendusvahenditega. Napid vahendid ja ettevaatlik illustratiivsus on etenduses õigustatud, kuid paraku kaob “elu jäljendava” kõnelaadi tõttu korralik artikulatsioon, nii et publikul oli Tallinna etendusel tõsiseid raskusi näitlejate öeldud tekstist arusaamisega.
Aus provokatsioon
Puudustest hoolimata mõjus sümpaatselt tegijate ausus ja ühiskondlik hoolivus. “Ma ei näe mingit lahendust, kuidas sõda Tšetšeenias võiks lõppeda. Tean ainult, et võimude praegune poliitika on vale,” tunnistas Ugarov oma seisukohta.
Näitlejate mängus oli tunda head tahet. Kahtlemata on nende puhul tegu teatriinimeste selle osaga, kellele läheb korda, mis Venemaal toimub. Pole ime, et “September.doc” on saanud rünnata igast kandist (nagu tegijad ise väidavad), sest ausa küsimusena esitatud provokatsioon leiab kergesti vastulöögi.
Teater.doc esindab uut trendi Venemaa kultuuris. Kollektiiv on olemuselt kolmanda sektori asutus, mis moodustab osa koostöövõrgustikust. Teatril on läänes partnereid, kes toetavad projekte, mis ei leia alati tuge kodumaalt.
“Moskva linnavalitsus otsustas selle lavastuse loomist mitte toetada,” ütles Ugarov. Tema kinnitusel on Teater.doc üks vähestest Venemaa teatriorganisatsioonidest, kes eristub meelelahutust harrastavatest ja väikekodanlikku vaimu kandvatest teatritest, mis moodustavad enamiku Vene teatrimaastikust.
“September.doc”
Teater.doc (Moskva)
Mihhail Ugarovi kirjutatud näidend jutustab 2004. aasta sügisel Beslanis aset leidnud sündmustest, mis vapustasid kogu maailma.
Lavastaja Mihhail Ugarov
Näitlejad: Tatjana Kopõlova, Aleksei Kulitškov, Ruslan Malikov, Jevgeni Ševtšenko, Marianna Tšerenkova
Etendused toimusid 13. oktoobril Tartu Sadamateatris ja 15. oktoobril Tallinna Linnateatris
