Biosemiootik Timo Maran lõi värsid ohustatud liikidele
Poeetiline punane raamat on midagi, mille puhul jääb lõpuni selgusetuks, kas tegemist on luulekogu, bioloogia-alase välimääraja, teoloogiatrükise, ajalugu väärtustava tehnoloogiateose või hukutavat tarbimishullust vastustava ohuraamatuga. Ilmselt on temas kõike seda ja veel rohkemgi.
Eelmisel laupäeval Laboratooriumi tänavale, ukraina kreekakatoliku Tallinna koguduse õuele kogunenud olid sellest kõigest enam või vähem teadlikud. Allakirjutanu ei olnud ja seepärast läks ka teema veidi teistmoodi korda. Mõnevõrra rohkemgi, sest sain alles kohapeal teada, et raamatu tegijate hulgas on biosemiootik, luuletaja, teoloog, diplomaat, hulk kunstnikke ja iidsete traditsioonide järgi käsitöö tegijaid. Mõni neist ametitest ühendatud ka ühes persoonis.
Poeetiline on välja antud punane raamat tõepoolest – kolmekümne Eesti punasesse kaitsenimekirja kuuluva liigi juurde on värsid seadnud luuletaja ja biosemiootik Timo Maran, kes ukraina koguduse looja, kunstnik Anatoli Ljutjuki sõnul oli kõige parem saadaolev värsisepp, kes mõistis piisavalt hästi taimede ja loomade keelt.
Raamatu illustratsioonid on ikoonilaadses tehnikas, algsed originaalid on joonistanud Anatoli Ljutjuk. Lõplikud detailsed pildid tegi Nestor Ljutjuk ja selgituskirjad nende juurde kirjutas kalligraaf Heino Kivihall.
Aluspaberi originaalsetele töödele lõid aga hoopis Bogdan Ljutjuk ja USA saatkonna üliaktiivne ja laialdaste huvidega kultuuriatazˇee Eric Johnson, kes samas Laboratooriumi tänava õue keldritöökojas oma huvialaga tegelevad. Kusjuures nad ei jäta saladust mitte enda teada, vaid seletavad hoogsalt (eesti keeles!) ja kutsuvad kõiki paberitegu ise proovima.
Johnson aitaks lisaks paberi valamisele ka värsid Marge Laastil inglise keelde panna.
Järgmisena ilmub Ukrainas
Kokku on autorite seltskonna keerulised tööd raamatuks vormistanud Ajakirjade Kirjastus ja Ukraina kultuurikeskuse projektijuht Marge Laast. Tema lubab, et on plaanis välja anda samalaadne teos (siis kohalike liikide ja kohalike luuletustega) esmalt Ukraina, siis aga ka teiste riikide kohta.
Kõvade punaste kaante ja kuldse pealiskirjaga “Poeetiline punane raamat” peaks saama koha riiulil, kus on enne seda olemas kas piibel, Eesti punane raamat, Eesti luule antoloogia või ajaloolise materjalitehnoloogia õpik – sobib kõigiga. Tegelikult sobib pruukimiseks ka täiesti omaette, ilma abivahenditeta. Raamatufännina on mul raske sellele teosele oma riiulis päris õiget kohta valida.
