Birgitiinide ülemõde Roomast pühitses Pirita kloostri
Missal teenis peapiiskop Erwin Jozef Ender. Pühitsustseremooniast võtsid osa kloostri preester Vello Salo, Birgitta ordu Tallinna kloostri ülem aastatel 1994-2001 ema Teresa Percciacante, õde Debora Siinmaa, kloostri arhitekt Ra Luhse ja kloostri ehitaja FKSMi projektijuht Margus Juksaar.
Tseremoonial osalesid ka president Lennart Meri ja peaminister Mart Laar, ütles ETAle ordu ilmalik esindaja Lagle Parek.
Kloostrihoone projekteerisid Pärnu arhitektid Ra Luhse ja Tanel Tuhal. Kompleksi kuuluvad külalistemaja, kabel, nunnade eluruumid, raamatukogu, söögisaal, puhketuba ja muud ruumid. Kõik need asuvad ümber nelinurkse siseõue. Kokku on kloostris pinda 2400 ruutmeetrit. Uues kloostris hakkab elama 15 nunna.
Aprilli algusest rendib Püha Birgitta Ordu vana kloostri varemeid ja kalmistut. Kogu 20.413 ruutmeetri suurune ala on antud ordule rendile kümneks aastaks. Ordu hoiab varemeid korras ja korraldab seal mitmesuguseid üritusi. Uue kloostri alune maa on ordul ostetud.
Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu asutajaks oli 1302. või 1303. aastal Rootsis sündinud Birgitta Birgersdotter, kes juba varajases lapsepõlves sai ilmutusi Kristusest ja Neitsi Maarjast ning sai inspiratsiooni uue ordu rajamiseks.
Rootsi kuningas Magnus Eriksson kinkis 1346. aastal Birgittale uue kloostri jaoks Vadstenas lossi koos juurdekuuluvate maadega. Vadstena klooster pühitseti 1384. aastal, 11 aasta pärast Birgitta surma. Vadstena kloostri rajas Birgitta tütar Katariina.
Pirita kloostri esimesed, ajutised hooned püstitati 1400. aastal. Pirita kloostri emakloostriks oli Valdstena klooster. Pirita kloostri-kiriku ehitamine algas 1419. aastal, samal aastal pühitseti esimesed Pirita kloostri nunnad, hiljem ka mungad. Pirita klooster pühitseti 1436. aastal.
