Tuntud eesti muusikute kõrval astub omavalmistatud afro-kuuba trummidel üles Etioopiast pärit artist Mamba.

17. augustil vahetatakse õnnis härdameelsus keskaegse iroonia vastu. Eri Klasi juhtimisel ja hinnatud orkestrantide, kooride ning solistide esituses tulevad kuuldele munkade üleannetumad laulud. “Carmina Burana” visuaalse külje eest hoolitsenud Tiina Ollesk ja Rene Nõmmik on krossingut (liikumine kumminööride abil – toim) kasutades loonud suurt amplituudi arvestava liikumiskeele.

Naudingut mitmele meelele

19. augusti õhtu on jälle nunnade päralt. Moskva ooperiteater Helikon esitab Francis Poulenci ooperi “Karmeliitide dialoogid” lavastusena loo Suure Prantsuse revolutsiooni hammasrataste vahele jäänud nunnadest. Helikoni näol on eesti publikul ainulaadne võimalus tutvuda vene ooperi avangardiga.

Ja muidugi, kui ollakse juba Pirita kloostris, ei saa läbi meenutuseta kultusfilmile “Viimne reliikvia”. 20. augustil etenduv multimeediaetendus “Tallinn pole enam kaugel ehk Kogu tõde Liivi sõjast” ei ole aga pelgalt meenutus.

Lavastaja Hardi Volmer heidab tuntud loole pilgu taasiseseisvunud Eesti vaatevinklist, mistõttu filmist tuttavad sündmused saavad hoopis teistsuguse käigu. Lavalaudadele astub ka Ivan Julm Peeter Volkonski kehastuses. Tõnu Naissoo on lavastuse tarbeks loonud ka uusi muusikapalu.

Kokkuvõttes tundub, et festival pakub päris mitmekülgse pilgu kloostrielule.