Blokaad Vene-Abhaasia piiril ootab lahendamist
Abhaasia Vabariigi riiklikku suveräänsust tõrgub maailm endiselt tunnustamast, Venemaa ja Gruusia on sulgenud ta majandusblokaadi rõngasse.
Riiki, mis faktiliselt omab kontrolli oma territooriumi üle, millel on oma president ja valitsus, pole justkui olemaski. Abhaasiat tunnistatakse endiselt Gruusia osaks, vaatamata sellele, et Gruusia jõuorganitel pole vabariigis tegelikku võimu. Piiri, mida valvavad Abhaasia piirivalvurid ja kus riiki saabujatele kleebitakse passi Abhaasia Vabariigi viisa, käsitab nii Gruusia kui Venemaa ja suurem osa maailmast Vene-Gruusia piiri Abhaasia lõiguna.
Venemaa on kehtestanud piiril jäiga blokaadi, mis mõjub halvavalt Abhaasia majandusele. Andes järele Tbilisi liidrite survele, viis Vene Föderatsiooni valitsus 19. detsembril 1994 sisse kitsendused Vene-Abhaasia piiri ületamisel, sealhulgas Vene-Abhaasia transpordiühenduses. Vabariik, mis oli suutnud tagasi lüüa Gruusia vallutajad ja välja võidelda iseseisvuse, oli surutud vastu seina.
Eriti keeruliseks muutus piiri lähedal elavate inimeste elu. Sajad inimesed, kes töötasid teisel pool piiri, ei saanud ühel hetkel enam üle. Mida teha? Meenutatakse, kuidas noor naine, kellel oli vaja minna Adleri lennujaama, et lennata haige ema juurde, nuttis ja anus piirivalvureid, üle teda aga ei lastud. Piirivalvurid laiutasid käsi, ei mõistnud nemadki suure poliitika siksakke, aga käsk on käsk. Vesjolajas, piirijõe Psou Vene-poolsel kaldal, ootasid Abhaasiasse suunduvad leiva- ja kütuselastid. Kaugemale nad ei jõudnud.
Abhaasia eestlaste küla Salme asub Psou ääres, pisut kaugemal mägedes on Sulevi küla. Sealsed eestlased on aastakümneid turustanud oma aia- ja põllusaadusi teisel pool piiri. Nüüd on see muutunud absurdselt keeruliseks. Erikorra tingimustes lubatakse üle piiri väikeste kandamitega naised ja lapsed ning üle 60-aastased mehed, kaubalt kooritakse seaduslikud ja kohapeal kehtestatud maksud. Sügishooajal, kui valmivad mandariinid ja teised kohalikud viljad, ummistub piiripunkt puuduliku töökorralduse tõttu ja inimesed ootavad ülipikas järjekorras mitu päeva, ööbides tee ääres. Mälestustesse kaduv Poola-Leedu piirisündroom esineb siin mitu korda võimendatumalt.
Blokaad kahjustab ka Abhaasia venelasi. Näiteks kui Saksamaa üle saavutatud võidu viiekümnendal aastapäeval toimusid kogu Venemaal miitingud ja demonstratsioonid, sõjaveterane külvati üle autasudega, siis Abhaasiast ei lubatud veterane kohtuma endiste relvavendadega teisel pool piiri.
Aja jooksul on Venemaa meedia muutunud järjest kriitilisemaks piirkonna olukorra suhtes. Järjest rohkem ilmub üleskutseid tunnustada Abhaasia iseseisvust, teha lõpp häbiväärsele blokaadile.
Hiljuti pöördusid Krasnodari krai administratsiooni ülem Nikolai Kondratenko ja Adõgee Vabariigi president Aslan Dzharimov Vene valitsuse poole ühisavaldusega, milles rõhutati vajadust lõpetada blokaad Abhaasia vastu. See on tähelepanuväärne samm, sest kui seni piirdusid protestid majandussanktsioonide vastu ajaleheartiklitega, siis nüüd on tegemist ametliku dokumendiga, mille taga seisavad föderatsiooni kõrged võimukandjad. Neid ignoreerida on juba raskem.
Vastus ei lasknud end kaua oodata. Vene Föderatsiooni SRü küsimuste minister Aman Tulejev saatis Venemaa valitsusele dokumendi, milles nõustuti eelnimetatud Kondratenko-Dzharimovi ettepaneku põhipunktidega. üheks põhjenduseks on see, et praegune piirirezhiim kahjustab ka venekeelset elanikkonda Abhaasias. Mitu ministeeriumi pöördus Vene Föderatsiooni valitsuse poole projektiga kaotada kitsendused Vene-Gruusia piiri Abhaasia lõigus.
8. aprillil toimus rahumeelne rahva meeleavaldus blokaadi lõpetamise toetuseks Abhaasia-Vene piiril Psou jõe ääres, millest võttis osa kuni 20 000 inimest erinevatest Abhaasia piirkondadest. Teiste hulgas oli ka Abhaasia eestlasi.
Eile teatas Baltic News Service, et Abhaasia peaminister Gennadi Gagulia astus tervislikel põhjustel tagasi. Põhiseaduse järgi lahkub koos peaministriga kogu kabinet. Gagulia lükkas tagasi kuuldused tema ja president Vladislav Ardzinba vahelistest lahkhelidest. Vaatlejate sõnul pooldas Gagulia tihedat majanduslikku integreerumist Venemaaga ning valmistas ette Abhaasia lepped mitme endise NSV Liidu vabariigiga, sealhulgas Bashkiiria ja Tatarstaniga.
Viimase aja raskes majanduslikus olukorras ja pidevas Gruusia-ohus muutub Abhaasias järjest populaarsemaks mõte ühinemisest SRü või Venemaaga, mida toetavad mitmed ühiskondlikud liikumised nii Abhaasias kui Venemaal.
AIVAR JüRGENSON
Salme-Tallinn
