Brontë-Baskini-Vanemuise “Vihurimäe” taustsüsteem


27. juunil esietendub Alatskivi lossi pargis Emily Jane Brontë romaani “Vihurimäe” põhjal tehtud näidendi. Praegu teeb näiteseltskond Alatskivil proovi.

Lavastas Roman Baskin, mängivad Helena Merzin-Tamm, Marko Matvere, Riho Kütsar, Ott Sepp, Külliki Saldre, Helen Rekkor, Margus Jaanovits, Raivo Adlas. Mängib ka ilmataat.

Kolmapäeval sadas paduvihma. Selmet teha õues proovi, kus on kired ja suured kaared, oli trupp toas. Nokitses vaikselt nurgas stseenikeste kallal. Ajakirjanik Keil kehastus mööbliks ja piidles teises nurgas. Aga vaikse häälega rääkisid näitlejad. Vaikselt sosistas lavastaja. Ja saal oli suur. Saladus säilis.

Vaatame siis, mida teab avalik ruum koosluse kohta, mis Alatskivil toimetab.

Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone, ehitatud mõisnik Arved von Nolckeni projekti järgi aastatel 1880–1885. Nolckeni projekt jäljendab ohtralt Balmorali kuninglikku residentsi Sˇotimaal (1853–1855, arhitekt W. Smith), kuid ei kopeeri seda plaanilahenduses, mis oma veidrate käikudega viitab diletandist arhitektuurihuvilise loomingule.

Loss on säilinud keskmiselt hästi ning kuulub kohalikule omavalitsusele, kes seda aktiivselt restaureerib. Taastatud on lossi esialgne kiltkivikatus. Mõisaansambli ülejäänud hoonestik on kohati laokil, kohati kasutusel.

(Vikipeedia)

“Ma pole ise näinud neid Inglise lagendikke, rääkimata sellest, et oleksin seal olnud pimedal sügisööl, tormis ja tuules, ilma taskulambita, vaid jalgade kaudu suunda tundes.

Tartus Toomemäel on küll Musumägi, kus puhub ka tugev tuul, tekib vihureid, eriti suudlemise ajal.

Vihurimäe mitmetähenduslikkus seisneb gooti romaani ja mingi erilise tundlikkuse ühenduses. Poolintsestlikus vahekorras (ikkagi justkui õde ja vend, enam-vähem) meeldis mulle kõige rohkem mõte, et nad saavad pärast ühises hauas magada. Kas see käis ka kolme õe venna kohta?

Tunnistan, et tegemist on mu ühe lemmikraamatuga. (Sinna kõrvale võin panna veel Dostojevski “Kurjad vaimud” ja Camus’ “Katku”.) Romaan on ju lausa ime. Kust see üldse tuli, kes selle tegelikult kirjutas?

Inimene või Puhas Hing? Anima, kui Jungi terminoloogiat kasutada? Ei tea.”

(Mati Unt, 2003)

19. sajandi alguse Inglismaal kaugema nurga maamõisas toob mõisnik ühel õhtul pikalt reisilt kaasa leidlapse, kellele antakse nimeks Heatcliff. Deemonliku Heatcliffi ja temperamentse peretütre Catherine’i vahel tekib kirglik armastus, mis oma võitmatus tugevuses ja võimatuses saab nende elu sisuks ja hukatuseks.

(Vanemuine.ee)

Kus sa veel aeled, mu õeke

Varsti on ilmad külmad

Vete peal jooksevad vihurid

Justkui su sukasilmad

(Jäääär,

“Kus sa veel aeled, mu õeke”)

Vanemuine on laulujumal 19. sajandi keskpaigast alates välja kujunenud rahvusromantilises eesti kunstmütoloogias, mille peamised loojad olid Friedrich Robert Faehlmann ning Friedrich Reinhold Kreutzwald.

Faehlmann hakkas Vanemuise kuju kasutama oma kunstmuistendites, Kreutzwald tõi ta sisse “Kalevipoja“ algusvärssidesse (Laena mulle kannelt, Vanemuine), Carl Robert Jakobson tutvustas laulujumalat oma koolilugemikes. Aastal 1865 loodi Tartus lauluselts Vanemuine, kes korraldas ka esimese üldlaulupeo.

(Vikipeedia:

selle artikli sisu on vaidlustatud, loe kriitikameelega!)

Roman Baskin keeldus seebiseriaali “Kodu keset linna” režissööriametist. “Põhjusi, miks ära läksin, on palju,” ütleb ta. Seriaali stsenarist Kerttu Rakke usub, et Baskin võttis tööd liiga tõsiselt, vahendab SL Õhtuleht.

Baskini lahkumise põhjust ta kommenteerida ei soovi.

“Ma pole varem nii teinud – meeskond on olemas ja dramaturg, ja siis lähen alles peale. Seal tekkisid erimeelsused. Igapäevaseriaal nõuab palju. Liiga karm asi ja pingeline töö. Võtted olid ju iga päev,” räägib Baskin.

(PM Online, 2003)

Julian Semjonov

“Major Vihur. Seitseteist kevadist hetke”

Vene keelest tõlkinud Helgi Limberg

448-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast “Põnevik”

Eesti Raamat, 1984

(Raamatukoi.ee)


Loe veel

Juhan Liiv (Johannes Liiv) (30. aprill 1864, Alatskivi – 1. detsember 1913, Kavastu-Koosa) oli eesti luuletaja ja proosakirjanik.

Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ta muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke.

Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi.

(Vikipeedia)

Emily Jane Brontë (30. juuli 1818 – 19. detsember 1848) oli inglise kirjanik, õdedest Brontëdest vanuselt teine. Ta sai tuntuks eeskätt romaaniga “Vihurimäe”, mille ta avaldas 1847. aastal. Ta alustas ka teise romaani kirjutamist, kuid suri enne selle valmimist. Tema pseudonüüm oli Ellis Bell.

(Vikipeedia)

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare