Bush ja Kerry - üks on Ferrari ja teine Land Rover

Kas Ameerika valijaid tõesti huvitab see, et George Bushi lemmikrelvaks on vintšester, mille isa talle kunagi andis? Või et John Kerryle meeldib püüda mereahvenaid? Kõiki vaevalt, kuid miljoneid huvitab küll, mistõttu presidendikandidaadid jagavadki intervjuusid spetsiifilistele meediaväljaannetele.

Kui peamised uudistekanalid ja ajalehed-ajakirjad üritavad kajastada nii Bushi kui Kerryt kogu täiega, siis sellised üllitised nagu Rolling Stone (muusika), Run-ner’s World (jooksusport) ja American Windsurfer (purjelauandus) keskenduvad nende kitsamatele huvidele ja iseärasustele. Kogunisti ajakiri Nature (teadus) lõi seekordses kampaanias kaasa, küsitledes neid mõistagi teadusteemadel.

Spetsiifiliste huvigruppide häälte püüdmine pole muidugi midagi uut, ulatudes USA valimiste puhul tagasi vähemalt aastasse 1896, tõdeb Brookingsi instituudi uurija Stephen Hess. Vabariiklased korraldasid kohtumisi ja valmistasid publikatsioone, püüdmaks näiteks jalgrattureid William McKinley kandidatuuri toetama, toob Hess näite. McKinley võitiski tol aastal.

Jalgrattateema on tõusnud seekordseski kampaanias. Nimelt on ajalehe New York Times väitel üheks peamiseks Kerry ja Bushi erinevuseks nende jalgrattavalik. Jalgratas pole küll kuigivõrd presidentlik transpordivahend, kuid riigipeakandidaatide rattad on üsnagi erilised.

Kerry pedaalivat 8000 dollarit (veidi üle 100 000 krooni) maksval jalgrattal Serotta Ottrott, mis olevat sedavõrd kõrgtehnoloogilisem ja “perutavam” tavalise rattaga võrreldes, kui sportauto rahvaautost. Materjaliks on kosmoselaevadelgi kasutatav süsinikkiud ning varustuses patenteeritud “ST tagatriangel”, mis iganes see ka on.

Jaht ja kalapüük

Bush aga tallab vaid 3000 dollarit (38 000 krooni) maksval jalgrattal Trek Fuel 98. Seegi on süsinikmaterjalist, erinevalt Kerry sõiduriistast aga varustatud löögipehmendajatega nii ees kui taga. Seda põhjusel, et mõeldud on Trek Fuel eelkõige maastikul sõitmiseks, kuigi liigub muidugi ka siledal tänaval.

Kerry sõitvatki enam-vähem tasasel ja tavaliselt asfalteeritud pinnal. Bush aga armastavat kihutada oma Texase rant‰o lähedal hooga üles mäkke ja tulla siis sealt lennates alla. Ehk võrdlusena: Kerry olevat rohkem nagu Greg Le Mond, Bush aga nagu Evel Knievel. Või lihtsam võrdlus nende jalgrataste kohta: Kerry ratas on võrreldav Ferrariga, Bushi oma aga Land Roveriga. Üks on seega uhke ja kallis sportauto, teine aga tubli ja jõu-line maastikumasin.

Peale jalgrattaspordi leidub teisi alasid, milles presidendikandidaate proovile panna. Näiteks oktoobrikuise ajakirja Field&Stream kaanepoisteks on samuti Bush ja Kerry, selle jahi- ja kalameeste Ļurnaali seest aga leiab kummagagi eraldi tehtud intervjuud.

Esimeseks küsimuseks mõlemale mehele on: “Miks peaksid sportlased teie poolt hääletama?”. Vastused on briljantsed mõlemad.

Bush, kes ajakirja toimetaja suisa enda rantšosse Texases kutsus, vastas sedamoodi: “Esiteks, ma olen ise sportlane. Mulle meeldib jahti pidada ja kalastada. Mulle meeldib kala püüda rohkem kui küttida, aga mulle meeldib linnujaht. Nii et ma tean, mis tähendab olla kalamees ja kütt. Ma tean, et nende loomade elupaik on tähtis ja et ega head jahti tule, kui pole kaasamängimist, mis hästi laabuks, sõltuvalt sellest, kus nad elavad.”

Kerry piirdus 30-minutilise telefonitsi vastamisega, arendades vastust esimesele küsimusele veidi teisiti.

“Ma arvan, et sportlased peaksid hääletama minu poolt, sest ma mõistan sportlaste eetikat. Ma pean jahti ja püüan kala ja ronin mägedes – ma olen olnud kogu oma elu selline väljas tegutsev inimene olnud ja mul on tohutu respekt meie suhete suhtes, hoidmaks seda naudingut vajalikus tasakaalus. Selleks on vaja suhelda, see nõuab pingutust. On palju asju, mida ei rahastata ja mis ähvardavad sportlaste pikemaajalist naudingut, olgu siis tegemist küttimise või kalastamisega.”

Laura ja Teresa kokandusduell

Retseptivõistlus viib presidenditoolile

•• Ajakiri Family Circus lubab, et see, kes võidab esileediks pür-gijate retseptivõistluse, jõuab ka Valgesse Majja. Seni on tõesti nii läinud kõigil neljal korral, mil säärast üritust on korraldatud.

•• Laura ja Teresa duelli tulemus ei ole veel teada, kuuldavasti aga olevat Bushi-proua kook parem. Aga proovigem ise järele. (Muide, üks tass Ameerika retseptides vastab umbes 240 milliliitrile või 48 teelusikatäiele.)

Laura Bushi kaerakäkid šokolaadiga

•• 1,5 tassi võid, toatemperatuuril

•• 1 tass suhkrut

•• 1,5 tassi pruuni suhkrut

•• 3 muna

•• 1 lusikatäis vaniljet

•• 3 tassi jahu

•• 1 lusikatäis küpsetuspulbrit

•• 1 teelusikatäis soola

•• 2 teelusikatäit kaneeli

•• 3 tassi kiirkaerahelbeid

•• 2 tassi purustatud pähkleid

•• 3 tassi šokolaaditükke

•• 2 tassi tükeldatud kuivatatud kirsse

Teresa Kerry vürtsikad kõrvitsakoogid

•• 1 tass võid toatemperatuuril

•• 1 tass suhkrut

•• 1 muna

•• 450 milliliitrit püreestatud

•• kõrvitsat

•• 1 teelusikatäis vaniljet

•• 2 tassi jahu

•• 1 teelusikatäis küpsetuspulbrit

•• 0,5 teelusikatäit soola

•• 1 teelusikatäis kaneeli

•• 0,5 teelusikatäit jahvatatud vürtspipart

•• 1 tass purustatud pähkleid

•• 1 tass rosinaid

Valmistamine

Ja teha pole siin muud, kui või-munad-suhkur vahustada, kõik muu sisse segada ning käkikes-tena plaadil umbes 350-kraa-dises ahjus kuni 15 minutit küp-setada.