Carmen võrgutas Brüsselis

Estonia lavastus ei jäänud belglaste kuningliku ooperi "Carmenile" alla

Estonia Teater naasis eile kuuajaliselt turneelt Belgiasse, kus vabaõhuetendustel kolmes linnas mängiti "Carmenit" üksteist korda.

Estoniast oli ooperiga väljas kogu lavastusbrigaad: kostümeerijad, koor, orkes-ter, kunstnik ja dirigent Paul Mägi. Gast-rollil laulsid kaks eesti solisti – Riina Airenne ja Nadia Kurem, teised solistid olid Ameerikast, Prantsusmaalt ja Belgiast.

Dirigent Paul Mägi, millal Estonia Teater viimati võõrusetendusel käis?

Viieteistkümne aasta eest. 1980. aastate keskel käidi Savonlinnas ja veel enne seda Pariisis.

Kui suur oli belglaste huvi Euroopa ääremaa teatri vastu?

Meie saabumisel oli viimastele etendustele veel pileteid, kuid pärast esimest etendust oli järgmisel hommikul kõik välja müüdud, nii et hakati lisatoole juurde panema. Laulsime kokku

30 000 maailmakodanikule. Kuulamas olid ka ooperiteatrite intendandid, kultuuriministeeriumi tegelased ja ka ooperiorkestrite kontsertmeistrid. See on suur asi.

Kas tuli uusi tellimusi?

Läbirääkimisi oli kanada, prantsuse ja shveitsi ooperitegelastega. Nad tulevad Eestisse meie etendusi vaatama.

Mida kriitika arvas?

Kiitis kõrget professionaalsust: koori prantsuse keelt, meisterlikku liikumist, orkestri peent muusikalist töötlust. Nii eravestlustes kui ka ajakirjanduses imestati, et etenduste tase on nii stabiilne. 11 etenduse jooksul polnud ühtegi tagasilangust.

Mida eesti solistide Riina Airenne ja Nadja Kuremi kohta kirjutati?

Mina nende kohta kriitikat ei näinud, minu kätte sattunud artiklid olid ameerika solistidest. Kohati oligi midagi kriitilist arvatud lavastaja või solistide kohta, aga koor ja orkester said igal pool kiita. Imestati, kuidas orkester nii hästi lauljatega kokku mängis. Kuna lavastus tehti losside ja vabaõhuetenduste jaoks ümber, juhatasin vahepeal seljaga lauljate poole. Kuulsime neid läbi võimendi ja nägime monitorist. Vahepeal kadus heli ära, aga ikka saime kokku.

Kas viperusi ka ette tuli?

Põhimure oli vabaõhu-etendustel muidugi ilm. Korra saime sellise vihma kaela, et etendus katkestati kümneks minutiks. Üks etendus läks äikesega. See oli muidugi vapustavalt mõ-juv – Carmen suri välgunoolte all.

Liege is pakkus pinget, et 300 meetri kaugusel asus kuninglik ooperiteater, mis mängis ka "Carmenit". Nende vastuseis meie tulekule oli ajakirjanduse andmetel väga suur, aga alla me oma lavastuselt ega publikuhuvilt ei jäänud.

Esinesite Genti, Liege i ja Brüsseli lossides ning õuedes. Kuidas ümbrusega kohanesite?

Raske oli. Kõik imestasid, kuidas koor oli võimeline ühe prooviga misansstseenid ümber tegema. Publik oli kahel pool lava. Kõik muutus.

Peterburi ja Riia ooperid käivad päris tihti Euroopa mastaabis odavatel gastrollidel, et näitlejatele koduhonorarist suuremat tasu võimaldada. Direktor Paul Himma ütles, et Estonia seda teed ei lähe.

Üks reis ei sarnane teisele. Võib olla mitu odavat gastrolli ja siis midagi paremat. Aga meie läksime nüüd lõpuks otse Euroopa südamesse. Vähemalt Belgias meid juba tuntakse.

Hooaja suursündmus on Raimo Kangro ooper

Estonia Teatri uus hoo-aeg keskendub lõppevale aastasajale, tuues lavale eesti algupärandi ja sajandi maailmaooperi tähtteose.

Hooaja esimene esietendus on 8. oktoobril Eduard Tubina sajandi keskel kirjutatud ballett "Kratt" ning novembris näeb ilmavalgust kaua-oodatud eesti ooper, Raimo Kangro "Süda".

Kangro tütarde libretole ja tekstile kirjutatud groteskne ooper on vaimukas-filosoofiline mõtisklus südame üm-ber. Üks pilt on lausa operatsioonisaalist, kus ühelt patsiendilt süda teisele siirdatakse ja üks neist ilma südameta edasi elab.

Estonia Teatri pealavastaja Neeme Kuningas ütles, et ooperi muusika on vaimukas, meloodiline ja rütmiliselt huvitav, aga mitte ehmatavalt raskestilauldav.

"Lausa rockilik, muusikalilik," lausus Kuningas ning lisas, et noodid on käes ja lauljad juba õpivad. Peaosades on Ain Anger, Rauno Elp, Pirjo Levandi ja Alar Haak. Lavastab Kuningas ja kunstnik on sellest aastast Estonias töötav Airi Eras.

Kevadhooajal kõlab selleks ajaks juba möödunud sajandi muusika – June Styne muusikal "Sugar" ja Shtshedrini ballett "Anna Karenina". Jaanuari lõpus näeb laval prantslase Philippe Godefroid i lavastatud "Salomed".

Mänguliselt ja vokaalselt ülinõudliku nimitegelase rolli tuleb ameerika lauljanna Cynthia Makris.

"Eestis pole sellist tugeva näitlejaandega kõrget dramaatilist sopranit, kes Salome rolli – seitsme loori tantsu ja ka psühholoogiliste raskustega hakkama saaks," tõdes Kuningas. Salome roll ja lavastamine on kujunenud proovikiviks ooperimaailma tugevamatelegi nimedele.

Kuningas ütles, et tema ja Paul Mägi viie valitsusaasta jooksul on välja vahetatud kogu teatri klassikaline repertuaar. Praegu on selles valdkonnas kavas väga lai skaala: itaalia, prantsuse ja vene ooper. "Sellise pagasiga pole häbi olla rahvusooper," oli Kuningas rahul.

Estonia uus hooaeg algab 14. septembril kevadel esi-etendunud "Irmaga" ja 24. septembril näeb suvel välja tulnud "Don Giovannit".