Usun Euroopa unistusse kõvasti. Rumal on arvata, et Euroopasse integreerumine võrdub rahvusliku identiteedi kaotamisega. Kultuur on midagi, mida saab nautida rahvusväliselt ja mida erinevus rikastab. Me ei kaota seda, mis meil on, kui jagame oma linnasid teiste maade rahvastega, vaid saame kultuuride kohtumiste kaudu õppida tundma endid inimkonna kodanikena. Euroopa ei ähvarda „britilikkust”, ja kui ähvardaks, siis ma eelistaksin, et väärtustest, mis väljendavad kõigi võrdsust, saaks meie ühine kultuur. Aga kõigist rahvustest inimestena võime õppida koos tegutsema teatud ideaalide nimel, mis on kõrgemad rahvuslikest huvidest, nagu näiteks vabadus, mis ei sõltu inimese usutunnistusest, rassist, soost. Või õigluse, aususe, rahu ja kliima probleemid ning sotsiaalsüsteemi lahendamine.
