Concha Buika – flamenko, džäss, bluus, soul, popp, Hispaania ja Aafrika
Kuulaja viibib Buika elu lugudes isegi siis, kui ei mõista sõnagi hispaania keelt. Ja rõõmustab koos temaga, kui ta relvitukstegevalt naerab. Buika on uue flamenko kuninganna, Hispaania noorema põlvkonna vokaalmuusika sensatsioon. Maailm tunneb Mallorcal sündinud ja vaeses mustlaslinnaosas kasvanud María Concepción Balboa Buikat kui isikupärast lauljatari alles viimased viis-kuus aastat.
Uus-Guinea päritolu Buika kodus oli palju muusikat, lauldi Aafrika laule, tänu emale oli võtta suurepärane džässiplaatide valik. Buika alustas professionaalse lauljana 17-aastaselt Mallorca ja Ibiza klubides. 2000. aastal siirdus ta tööle Las Vegasesse, kus teenis leiba Tina Turneri ja Diana Rossi jäljendajana.
Hilisemas intervjuus on ta tunnistanud: „Ma harjusin laulma tõde. Paljud muusikud panevad oma lauludesse selle, millest nad unistavad. Kuid mina laulan sellest, mis on minuga päriselt toimunud, ükskõik kui kohutav või piinlik see ka poleks.” Nii ei ole Buika ka kunagi saladust teinud oma biseksuaalsusest ega sellestki, et on elanud kolmikabielu oma poja isa ja naisega, kellesse hiljem armus.
— Olete öelnud, et kui alustasite laulmisega, said fantaasia ja reaalsuse piirid teie elus palju selgemaks, et harjusite laulma vaid tõde. Millised olukorrad teid inspireerivad?
— Kogu minu elu on inspiratsioon. Ma olen pärit kultuurist, kus on loomulik, et kui sa ei saa öelda sõnadega, väljendud lauldes. Kui vanaema oli minu ema peale pahane, siis ta alati laulis emale. Minu jaoks on palju lihtsam laulda, kui rääkida. Tänu laulmisele ei pea ma hoidma midagi endas.
— Oma laulude kõrval laulate teiste heliloojate muusikat. Hiljuti sündis plaat lugudega, mille on tuntuks laulnud Chavela Vargas. Milline muusika köidab teie tähelepanu viimasel ajal?
— Mulle meeldib väga erinev muusika. Praegu töötan näiteks hoopis elektroonilise muusikaga. Arvan, et olen päris hea Logicu (arvutiprogramm muusika loomiseks ja töötlemiseks – toim) kasutaja. Kasutan seda eelkõige muusika kirjutamiseks. Plaanin järgmisele plaadile panna mõned elektroonikal põhinevad lood.
— Kui vaatate tagasi senisele muusikuteele, mis või kes on olnud teie kõige olulisem mõjutaja?
— Paljud muusikud. Kuid kõige märkimisväärsemad mõjutajad on kindlasti ema ja vanaema. Ja muidugi kõik see, mida ma kuulen ja kogen reisidel ja tuuridel. Isegi linnulaulul võib olla minu jaoks eriline mõju.
— Teie hääl on väga meeldejääv ja eriline. Kas olete laulmist õppinud?
— Ma ei ole kunagi laulmist õppinud. Aga ma olen õppinud mitut pilli. Alustasin trummidega. See ei tulnud ikka üldse välja. Siis mängisin bassi ja kitarri. Kuid ma pole kunagi laulmist õppinud. Ma arvan, et lindu ei saa lendama õpetada. Laulmisega on sama.
— Hiljuti alustasite tšelloõpinguid. Mida annab teile kui lauljale muusikariistade tundmine? Kas näeme teid kunagi laval tšellot mängimas?
— Ma loodan, et kunagi võib see tõesti juhtuda. Tšello on väga keeruline instrument. Ma õpin väga aeglaselt. Mänguoskus aitab mul muusikat luua.
— Milline on teie muusika loomise viis? Kui suure osa jätate improvisatsioonile?
— Improvisatsioonil on minu elus väga eriline roll. Mitte ainult laval või kirjutades või stuudios. Ma ei vaata kunagi oma esitusi. Ma ei kuula oma CD-sid, kui need on valmis. Kui kirjutan muusikat, ei tea ma isegi, mis tuleb kõige enne, kas rütm, meloodia, sõnad… Vahel on see meloodia, vahel on see lugu, seda ei saa iial planeerida.
— Kas suudate meenutada oma kõige esimest teadlikku muusikakogemust? Midagi sellist, mis oli teie jaoks otsustav, et valisite oma teeks muusika?
— Mina ei ole midagi valinud. Elu on teinud need otsused minu eest. Muusika ongi see, mida ma alati oma elust olen mäletanud. Olen pärit Aafrikast, ehkki sündinud Palma de Mallorcal. Muusikaga tegelesin juba lapsena. Ja ühel päeval laulsingi juba laval. Ma ei mäleta, kuidas see kõik juhtus.
— Teie poeg on just valikute tegemise eas. Kas ka poeg on muusikaga seotud?
— Muidugi on ta muusikaga seotud. Ta mängib klaverit ja kitarri. Paar kuud tagasi oli tal oma koolis esimene kontsert. Ta kirjutab ka muusikat ja on isegi salvestanud paar laulu. Samal ajal köidavad teda maalimine, fotograafia.
— Palun tutvustage ansamblit, kellega Tallinnas esinete.
— Meil on fantastiline bänd, oleme mänginud koos neli aastat. Suurepärased muusikud: Ivan „Melon” Lewis klaveril ja Frenando Favier löökpillidel. Nad on noored. Mida me Tallinnas esitame? Ma isegi ei tea. Meie kontsert ei ole kunagi üks ja seesama. Kõik sõltub tegelikult orkestrijuhist, see tähendab, publikust. Eks me alustame ikka kokkulepitud lugudega, aga umbes kolmandast loost unustame, mis olime kokku leppinud ja laseme publiku vastukajal end juhtida.
Kontsert
Concha Buika
•• 1. mail kell 16
•• Nokia kontserdimajas
•• lisainfo www.jazzkaar.ee
