Cool: karvased hipid ja sürrid hobusepead

Eesti Päevalehe aja­kirjanikud soovitavad vaadata huvitavaid indie-filme.

„Humboldti maa“

„Humboldt County“

Režissöörid: Darren Grodsky, Danny Jacobs

USA 2008

Programm: Crazy Cool: Põhja-Ameerika indie-filmid

See ladusalt kulgev hipifilm on klassikaline lugu elukaugest või elus eksinud tüübist, kellele elu hakkab asjaolude kokkulangemise tulemusel enda elamist õpetama.

„Humboldti maa” räägib eeskujulikult ühiskonna raamides püsiva meditsiinitudengi sattumisest kanepifarmerite veidrasse kogukonda. Nii tabab peategelast üks üllatus teise järel, koos üllatustega koguneb tasapisi ka valgustusmomente, ja seda mõnusalt tabava dialoogi saatel, kus ajuti tundub kümneaastane plika meditsiiniharidusega mehest arukam.

Peale värvika dialoogi kirjutaja peab tänama ka operaatorit Humboldti maakonna maalilise looduse ekraanil särama löömise eest. Filmi suurim häda on stsenaariumi ja peaosalist kehastanud Jeremy Strongi kokkulappimisel sündinud mulje. Nimelt on ta kirjutatud filmi alguses üle vindi rumalaks ja siin mõjub Jeremy Strongi väline sarnasus näitleja Adam Sandleriga halvasti, tekitades hulga flach back’e homopulma eest võitlevatest tuletõrjujatest jm. Seda võluvat filmi vaadates on need küll liiast. Aga kui suuta see võrdlus mõtteist tõrjuda, siis on suurepäraste näitlejatöödega filmielamus üsnagi garanteeritud.

Laupäeval kell 21.30

Kosmos I-s

„Minu Winnipeg“

„My Winnipeg“

Režissöör: Guy Maddin

Kanada 2007

Programm: Crazy Cool: Põhja-Ameerika indie-filmid

See dokumentaalfantaasia, mis kuulutati 2007. aastal Toronto filmifestivalil parimaks Kanada filmiks, on kindlasti neile, kes tahavad erilist filmielamust. Enamasti must-valges, vanadest Saksa tummfilmidest inspireeritud  linaloos areneb režissöör Guy Maddini poeetiline ja mõ­tisklev jutustus oma kodulinnast ja selle ajaloost. Mõneti iroonialembeselt valitud faktid segunevad Maddini enda minevikuga, mis teda Winnipegiga liigagi tugevalt seob. Ja faktid segunevad fantaasiaga sellest, kuidas hipodroomi tulekahjust põgenenud hobused uppusid külmuvasse jõkke ja nende jääpiirist ülespoole jäänud päid kasutasid uisutajad pinkidena. Ning kuidas 1942. aastal laenutasid sajad ak­tiivsed kodanikud Hollywoodist natside kostüümid ja vallutasid linna, et mis-oleks-kui-päeva abil veenda inimesi ostma sõjaosakuid. See on kurb, see on naljakas, see on isiklik ja see on kunst.

Täna kell 16 Kumu auditooriumis

Laupäeval kell 21 Kinomajas