Esimene asi, mida kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse juht Rene Vihalem rõhutab, on see, et erinevalt sarjast ei lahenda tegelikult üks ekspert juhtumit algusest lõpuni. Igaühel on täita oma spetsiifiline ülesanne: kuriteojälgi koguvad sündmuskohal politsei kriminalistika-

spetsialistid, versioone püstitavad uurijad, asitõendeid uurivad laborites kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse eksperdid.

Eksperte on erineva ettevalmistusega: juristid, IT-spetsialistid, keemikud jne. Noorem põlvkond on kohapeal “vanade” kõrvalt koolitust saanud, sest kriminalistikaeksperte koolitavaid õppeasutusi on vähe, need asuvad välismaal ja on Vihalema sõnul “jube kallid”.

Kogu asi pole aga nii lihtne, et õpid ühe masina käsitsemise ära ja juba oskadki kuritegusid tõendada. Pea iga päev tuleb ekspertidel leiutada uusi nippe, mismoodi ühest või teisest tõendusmaterjalist võimalikult palju infot kätte saada. (Ja tõendusmaterjali saadab kohale menetleja, mitte nii nagu sarjas, et kriminalistid ise käivad sündmuspaigal.) Kõige keerulisem elu on IT-ekspertidel, sest tehnoloogiavaldkond areneb nii kiiresti, et raske on sammu pidada.

Ei saa salata, et teadmiste ja nende pideva uuendamise eest saavad eksperdid korralikku palka. “Nooh, mis on hea palk? Ütleme nii, et veel pole meie inimesi Euroopasse suudetud meelitada,” ütleb Vihalem.

Tutvustame 19 ekspertiisiliiki, mis annavad pisutki aimu Eesti kriminalistide tegevusest. Vihalem näitlikustab ekspertiise kõige tüüpilisemate juhtumitega.

Värvkatteekspertiis

Oletame, et kaks autot põrkavad kokku. Üks sõidab minema ja juht eitab, et ta üldse avariis osales. Kui politsei teda ikka kahtlustab, siis palutakse autole teha näiteks värvkatte ekspertiis. Kokkupõrke tagajärjel jääb mõlemale autole ka teise avariis osalenud auto värvijälgi. Et iga auto värvkate koosneb kindlas järjekorras olevatest eri kihtidest, saab asitõendeid võrreldes kindlaks teha, kas kahtlustatav osales avariis või mitte. Samamoodi võib näiteks murdvarga rõivastelt leitud värvitükke võrrelda sissemurtud akna värvkattega. Kattumise puhul on süü pea sajaprotsendiliselt tõendatav.

Ballistika- ehk

tulirelvaekspertiis

Toimub tulistamine. Kuul jääb sündmuskohale, relv leitakse hiljem. Kuulile jäänud tunnuste järgi saab kindlaks teha, kas tulistati leitud relvast või mitte. Selleks on kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuse majas kolme meetri sügavune vann. Ekspert võtab leitud relva ja suvalise kuuli ning tulistab vanni. Vanni põhjas on rest, millega kuul üles tõstetakse. Nüüd võrreldakse sündmuskohalt leitud kuuli selle kuuliga, mis vanni tulistati.

Tulekahjuekspertiis

Harilikult tekib küsimus, kas tegemist on süütamisega või õnnetusjuhtumiga. Tihtipeale tuleb eksperdil kohal käia ja vaadata, kust tuli alguse sai. Tulekahjuekspertiisi jaoks on kriminalistidel abiks eriväljaõppe saanud koer, kes on õpetatud tundma süütevedeliku lõhna. Koera “välja valitud” materjale – puu- või riidetükke uuritakse laboris.

Raamatupidamisekspertiis

See on tegelikult finantsaudit. Üks igavamaid ekspertiise, ütleb Vihalem. Välismaal tegelevad sellega audiitorfirmad.

Põlevvedelikuekspertiis

Paljuski seotud tulekahjuekspertiisiga.

Narkootilise aine ekspertiis

Puhas laboritöö. Kuid selle töö perfektseks tegemiseks kasvatavad eksperdid seeni. Seeneeoste üle piiri toomine pole veel narkokuritegu (kuid siiski karistatav!), kuna eosed ei sisalda narkootilist ainet. Kui aga eosed kasvama pannakse, siis saab sest kuritegu. “Nii pidime seente kasvatamise ära õppima,” ütleb Vihalem.

Lõhkeseadeldise

ja plahvatuse ekspertiis

Tavaliselt tekib küsimus, kas tegu on lõhkeseadeldisega või mitte. Visuaalne vaatlus.

Lõhkeaine ekspertiis

Analüüsitakse, kas näiteks lõh-keseadmes on kasutatud lõhke-ainet. “Või on mõni nutikas perenaine lihtsalt välja mõelnud uue innovaatilise pannkookide küpsetamise meetodi ja sinna jahu sisse pannud,” naljatleb Vihalem.

Liiklusekspertiis

Suhteliselt palju käivad eksperdid liiklusõnnetuse sündmuskohal. Aga seda mitte vahetult pärast juhtumit, vaid hiljem. Kui tekib küsimus, kes ikka kui pikalt pidurdas. Kohapeal mõõdetakse pidurdusjäljed üle jms.

Liiklusekspertidel peavad olema mehaaniku teadmised – nad peaksid oskama une pealt autosid kokku panna ja lahti võtta. Näiteks kui varastatakse uus auto, siis selle legaalseks muutmiseks võltsitakse tihti kere- või mootorinumbrit. Lõigatakse mõnelt vanalt autolt mootorinumber ära ja keevitatakse varastatu külge.

Või siis tekib küsimus, kas kokkupõrke ajal suunatuli põles või mitte. Selleks vaadeldakse suunatule hõõgniiti tohutu suurenduse all. Kui suunatuli põles, siis oli niit kuum ja venis kokkupõrke tagajärjel välja. Kui suunatuli ei põlenud, oli niit külm ja murdus kokkupõrke tagajärjel.

Käekirjaekspertiis

Kui tekib küsimus, kas kahele dokumendile on allkirja andnud sama isik, teevad eksperdid selle visuaalse vaatlusega kindlaks. Teine asi, kui teksti mingit osa on hiljem muudetud. Iga pastakas või ükskõik mis kirjutusvahend jätab omamoodi unikaalse jälje. Lisaks uuritakse väidetavat muudetud osa spetsiaalse aparaadiga, mille all muudetud osa hakkab helendama.

Kiuekspertiis

Oletame, et auto sõitis teelt välja, kuid inimene väidab, et pole selles autos istunud. Siis võtab menetleja kleeplindi ja käib sellega istme üle. Lindi külge jäävad kiud. Ta saadab need ekspertiisi. Nüüd näiteks ütleb ekspert, et kiud pärinevad punasest riideesemest. Siis on menetleja asi välja uurida, kas süüdistataval on mõnda punast riietuseset ning see omakorda ekspertiisi saata. Nüüd võrdleb ekspert leitud kiudu ja punaselt riietusesemelt võetud kiudu tohutu suurenduse all. Kui need on täpselt sarnased, on pea sada protsenti kindel, et inimene ikkagi istus autos.

Muide, praegu tehakse kohtuekspertiisi ja kriminalistika keskuses parasjagu teadustööd, et saada teada, kas ühe koera karvad on kõik sarnased. Juhuks kui peaks tekkima küsimus, kas just see koer hammustas kannatanut. Koerakarva vaadeldakse tohutu suurenduse all. Tulemused pole veel teada.

Trassoloogia- ehk jäljeekspertiis

Oletagem, et korterisse murtakse sisse ja lõhutakse uks. Kui politsei kahtlustab mõnda inimest sissemurdmises ja leiab tema juurest muukraua, saadetakse see ekspertiisi.

Lisaks võetakse lõhutud ukselt plastiliinitaolise ainega jäljend ja saadetakse seegi ekspertiisi. Eksperdi asi on selgeks teha, kas uks lõhuti just selle muukrauaga.

Ütleme, et muukrauaks on kruvikeeraja. Siis ei piisa ainult sellest, et ekspert mõõdab ära: ah-ah, näe, kriimustus uksel on sama pikk kui kruvikeeraja ots. Nimelt on kruvikeeraja ots mikroskoobi all vaadeldes justkui mägede ja orgude kogum. Tuleb võrrelda, kas “tipud” ja “tõusud” sobivad uksele tekitatud “tippude” ja “tõusudega”.

Infotehnoloogiaekspertiis

Siia alla kuuluvad ID-kaardid, telefonid, arvutid, printerid ja mis iganes masinad. Neilt tuleb kõikvõimalik info kätte saada ka siis, kui masin on lootusetult katki.

Näiteks kui leitakse võltsitud dokument, siis infotehnoloogia eksperdid peavad kindlaks tegema, kas võltsitud on just selle masinaga, mida politsei kahtlustab.

Hääleekspertiis

Kui keegi teeb ähvarduskõnesid, aitab politsei kannatanul kõned lindistada.

Ekspert võrdleb hiljem kahtlustatava ja lindistatu häält. Paljuski lihtsalt kõrvaklapid peas, kuid ka masinaga, mis joonistab häälesageduse välja.

Dokumendiekspertiis

Näiteks on võltsitud lõpudiplomit. Ekspert võrdleb alustuseks pärisdiplomit ja võltsitud paberit (kiude, raskust, läikivust), siis templijälge (suurust, tinti), allkirja (kas sama isiku pandud), printeri tooni jne.

DNA-ekspertiis

Eksperdini jõuab DNA-proov, ütleme plekina voodilinal. Pluss kahtlustatava ja kannatanu DNA-proovid. DNA ekspertiis iseenesest on täielikult silmale nähtamatu, justkui solgutataks nähtamatut vedelikku ühest anumast teise.

Tegelikult ei uurita tervet inimese DNA-d, sest see oleks liiga suur töö.

Daktüloskoopia-

ehk sõrmejäljeekspertiis

Igale asjale, mida inimene puudutab, jätab ta sõrmejälgi. Sündmuskohal tuuakse jäljed esile pulbriga, laboris keemiliste meetoditega. Siis läheb sõrmejälg arvutisse, mis pakub välja terve hulga kandidaate, kes võiks olla omanikud. Täpse omaniku selgitab ekspert vaatlusega.

Alkoholiekspertiis

Kui tahetakse teada, kas tegemist on metanooliga või mitte. Laboritöö.

Aineekspertiis

Kui tahetakse teada, mis pulbriga on täpselt tegu. Ühe korra on ka juhtunud, et tükk aega uuriti: ei tea, mis kollakas-oranzŠikas pulber see olla võiks? Selgus, et sinepipulber