Ebameeldivalt üllatab vaid see, et lisandid tuleb pearoale juurde osta. Kena, et neid valida saab (riisi ja mitut sorti kartulit ning köögivili), kuid hind võiks olla osa põhiroast või peaks eraldi märkima, et prae hind pole lõplik. Menüüs on ka pitsad, mida tehakse elaval tulel otse söögisaalis ja mis on ilmselt odavaim viis ses paigas süüa. Kusagil ei paista aga mittealkohoolsete jookide hindu (veinid ja kallimad napsid on joogikaardil).

Eelroaks tellitud mooritud liha ja veini täidisega ravioolidele (95) annab erilise maitse ilmselt salveikreem ja fakt, et roog on valminud itaallasest peakoka käe all. Põhiroana söödud lõhe (160 koos riisiga) on pisut mage, kuid paneeritud spargel selle kõrval köidab niivõrd, et soola puudumine ununeb. Vahemeremaiselt maitsestatud kanafilee juustu ja ahjukartuliga (140) maitseb aga imehea. Portsjonid on parajalt suured.

Magustoiduks toodud käsitsi valmistatud Itaalia jäätis (75) meenutab lapsepõlve. Koosneb kolmest komponendist: mustikavärvilisest külmutatud marjadega jäätisepallist, sŠokolaadipallist ja martsipanijäätise pallist.

Restorani Da Vinci külastaja peab arvestama keskmisest suurema väljaminekuga – kahe inimese lõuna koos kõikide komponentidega läheb ses ilusas kohas maksma 700–800 krooni.

Kõrval kohvik Leonardo

Ja muide, Da Vinci kõrval on kohvik Leonardo omaette menüü ja kokteilinimistuga, mis igapäevaseks istumiseks märksa soodsam.

Täiesti omaette plusspunkte väärib restorani ja kohviku ühine unisex-tualettruum. Matt-klaasist liugukse (millel võiks küll olla ka märgistus peal) taga asub tumedates toonides hubane “puhkeruum”, kus ümara kraanikausi kõrval kätekuivatamiseks mõeldud lumivalged froteerätikud punutud korvikestes märgi käsi ootavad. Laua all omakorda on teine korvike kasutatud rätikute panekuks. Sellises tualettruumis tunneb, et siin majas peetakse kliendist lugu.