Projektiga “Eesti film 100” taastatud Kaljo Kiisa “Nipernaadil” värskendati heli ja värve, mis toonasel filmilindil kippusid ajapikku punaseks tõmbuma. Ühtlasi valmis ka Kristiina Davidjantsi dokumentaalfilm “Nipernaadit otsimas”, milles legendi tekkest räägivad osalejad ise. Teiste hulgas saab sõna ka filmi lavastaja Kaljo Kiisk, kellele see jäi üheks viimaseks intervjuuks.

“Nipernaadit otsimas” ongi mõeldud mängufilmi täiendama, koos ilmuvad nad DVD-l, mis peaks esialgse kava järgi valmima jõuludeks. Kartused, nagu võiks meenutustest koosnev dokumentaalfilm kujuneda pildiga raadiosaateks, ei osutunud tõeks – rääkivad pead vaheldusid illustreerivate arhiivifotode ja filmilõikudega. Sama sujuvalt jooksis heliriba, kus oli kasutatud ka Raimo Kangro ja Andres Valkoneni algupärast filmimuusikat. Ligi tunniajasest doku-mentaalist saab ülevaate filmi algideest lõpptulemuseni. Loogiline on ka liigendatus, mis järgib “Nipernaadi” enda ülesehitust. Ehk siis – lihtne, loogiline ja kergesti vastuvõetav ülevaade ühe filmilegendi valmimisest.

“Nipernaadit otsimas” täidab oma ülesande filmi ja selle tausta avamisel. Saame teada, kes on Nipernaadiga novellist novelli rändava Kuuketta taga, kuidas sattus filmi Anne Maasiku “Rändaja õhtulaul”, miks otsustati Nipernaadi ossa valida selle rolli ka Eesti kinoajalukku jäädvustanud Tõnu Kark, ja muidugi saab teada, mida arvavad filmis osalenud, toona verinoored näitlejad neist osatäitmistest praegu.

Palju tundmatuid tõsiasju

Poleks osanud arvata, et kammitsetud emotsioonidega põh-jamaist peretütart Ellot mänginud Katrin Kohvile oli see roll vaid koolitöö, millest ei tohtinud ära öelda, või et emotsionaalne Rita Raave pidi Maret Vaa tegelaskuju tarvis piirama oma tavapärast ekspressiivset väljenduslaadi. Häid, laiale vaatajaskonnale senitundmata hetki ja tõsiasju tuleb filmist ilmsiks veelgi.

Kogu filmi juures häiris aga ilukirjandusliku teksti ettelugemine kaadritaguse diktori poolt. Lõigud August Gailiti “Nipernaadist”, mis filmi liigendasid, olid sisse loetud sama ilmetult ja tõtlikult nagu saatetekstid savannielanike elust pajatavatele loodusfilmidele.