Pärast Berliini müüri langemist vajus DDR riigina ajaloo prügikasti ja ühes sellega on saanud minevikuks ka esemeline kultuur, mis selles riigis oli. Asutus, mis kannab nime DDR-i igapäevamuuseum (DDR Alltagsmuseum), püüab seda kultuuri alles hoida ja vaatajatele ette näidata.

Muuseumis näeb aastatel 1949–1990 kommunistlikul Saksamaal toodetud tooteid, näiteks sõiduautot Trabant, mis oli seal riigis odav rahvaauto. Niisamuti näidatakse kosmeetikafirma Florena tooteid. Näeb ka kohvijooki Mocca-Fix, millega idasakslased ennast turgutasid. Kõik need tooted ja kaubamärgid on kadunud pärast Berliini müüri langemist.

Muuseumi kogud on enamikus saadud annetuste abil. “Me oleme saanud enam kui 10 000 eksponaati, kuid meil pole kahjuks ruumi, et see kõik välja panna,” ütles igapäevamuuseumi direktor Robert Rueckel agentuurile AFP.

DDR-i nostalgia

Menukas saksa film “Goodbye Lenin”, mille üheks teemaks oli DDR-i argielu, vallandas Saksamaal ilmingu, mida kutsutakse Ostalgie ja mis seisneb DDR-iga seotud esemete kultuses.

DDR-i taganutmine on tekitanud ka kriitikat. Paljude arvamuse kohaselt ei osata DDR-i nostalgia taga näha moonutatud ühiskonda, nagu see Ida-Saksamaal oli.

Läbi roosade prillide vaadates ununeb Stasi ja partei totrus. Samal ajal ei olnud argi-elu DDR-is sugugi mitte ainult suur kannatus, nagu väidab Lääne-Saksamaal valitsev klišeelik arvamus.