Disainer Sixten Heidmets: autod peaksid välja nägema kui autod
Sixten on end leidnud ametis, mis võimaldab koostööd väga erinevate spetsialistidega, kes hoiavad teda ühtlasi kursis tehnika ja teaduse viimaste saavutustega.
Sixten Heidmetsa omapärase eesnime saamise lugu ei ole omaniku enda sõnutsi kuigi glamuurne. Nimi olevat pärit kino Sõprus piletisabast, kus üks vanaproua öelnud oma mehele: “Sixten, võtame need kohad.” “Ema kõrvad liikusid selle nime peale ja nii ma ta endale sain,” seletab Sixten.
Nagu haruldaste nimedega ikka, on ka Sixteni nimi segadust põhjustanud. “Näiteks Ameerikas tähendab mu nimi peateed, mis viib Houstonisse. Öelda seal, et ma olen Sixten, tähendab sama, kui öelda siin, et olen Vilde tee.” Perekonnaringis alguse saanud tava järgi reageerib Sixten ka nimele Sebastian.
Joonistamine veres
Nii kaua kui Sixten end mäletab, on ta armastanud joonistada. Osales vanalinnapäevadel lastekunsti võistlustel ja kaldus neid ikka võitma. Erinevalt teistest lastest, keda emad-isad oma täiskasvanumaitsega “juhendasid”, oli Sixtenil vabadus joonistada nii, nagu tema tahtis.
Westholmi gümnaasiumi kõrvalt käis ta poisipõlves neli lõbusat aastat Kevade tänava kunstikoolis, kus Einar Vene omamoodi mõtlema julgustas. Muusikaõpetaja pojana lisandusid lastemuusikakoolis ka metsasarve õpingud. Nõnda venisid õhtud väga pikale, aga sellest polnud midagi. “Selles oligi kogu säde, et sai loominguga tegeleda,” kiidab Sixten. “Kes see ikka tahtis koolis vene keelt õppida.”
“Keskkoolis võtsin endale pähe, et lõpetan kooli nii hästi kui suudan. Nii tegingi, lõpuaktusel tänati koguni mu vanemaid.”
Pärast kahte aastat sisearhitektuuriõpinguid kunstiakadeemias (EKA) tuli arusaam, et see, mis Nunne tänava majas toimub, ei ole päris see. “Ei olnud minu jaoks piisavalt loominguline. Töö käis kataloogidega, et valime aga need lauad ja lambid ja rehkendame, kust lõikame läbi eelpingestatud paneeli jms. Tekkis rutiin. Kui astusin tootedisaini kateedrisse, tundsin juba esimesel päeval, et see ongi minu koht,” kirjeldab Sixten oma ala leidmist.
Stressist ja rutiinist pole juttugi, tootedisaineri elukutse on äärmiselt mitmekülgne ja vaheldusrikas. “Mulle väga meeldib eri alade spetsialistidega suhtlemine, mis mu töö juurde käib. Suurim rõõm on positiivne tagasiside tarbijatelt. See mind disainerina arendabki.”
Pärast EKA lõpetamist jätkas Sixten Heidmets magistriõpinguid Ingvar Kampradi (IKEA asutaja) stipendiumiga Rootsis, Lundi ülikooli tehnoloogiainstituudis tööstusdisaini erialal.
“Kui EKA on eelkõige kunstide akadeemia, siis Lundi ülikool on klassikaline ülikool, nagu meil Tartu ülikool, pealegi veel sama kuninga asutatud. Kui Tallinnas õppisin tootedisaini, siis Lundis tehnilisemat tööstusdisaini.” Kaks ülikooli täiendasid teineteist väga hästi. “Üks mu tervisedisaini alase magistritöö juhendajatest oli Ph D Kalev Kuklane – eestlane, kes töötab Lundi ülikooli kliimalaboris.”
Vähem müra, rohkem signaale
Kahe maailmasõja vaheline aeg ja stiil on Sixtenile vast kõige hingelähedasem. “Siis nägid autod välja nagu autod ja rongid nagu rongid. Disainerina tahan, et toodet vaadates saaks aru, millega tegu, et ei peaks mõtlema, on see nüüd kell, hambahari või inhalaator,” seletab Sixten. Inimese loodud keskkond koosneb kellegi kujundatud artefaktidest. Fakt, mida disainiga mitte tegelev inimene sageli ei teadvusta.
“Disain on enamasti inimeste ja asjade vaheline suhe. Püüan seda suhet uuesti ja uuesti mõtestada nii, et inimesed hakkaksid head disaini armastama.” Sixten Heidmetsa kohta on öeldud, et tema loomingulised lahendid ei tekita küsimusi. Väga tugeva ja põhjaliku analüüsivõime tulemus on selge, arusaadav ja toimiv toode. “Ma ei taha oma esteetikat peale suruda esteetika pärast. Kui minu loodud tervisekorsett ei toimi meditsiiniliselt, pole seda vaja.”
“Tööstusdisain liigub suunas, kus ma saan mingile aparaadile peale vaadates aru, kuidas see töötab. Mitte nii, et pean lugema läbi paksu manuaali ja ikka ei oska videomakki programmeerida.” Kui lahendame mingi probleemi, läheb lahendus tavakasutusse. Näiteks teleripult leiutati algselt liikumispuudega inimestele, aga kes meist tahaks endale nüüd puldita telerit.
NASA praktika
Mullu osales Sixten Heidmets projektis, mis kasutab ajaloost tuttavlikku tähelühendit MRP (Moonwalker Radiation Protection). Projekt viidi ellu Houstonis, NASA kosmosekeskuses USA-s. Stsenaariumi kohaselt on astronautidel 2015. aastal kavas viibida Kuul kauem kui seni, mis on ühtlasi eelsamm Marsile minekuks. MRP projekt otsis astronautidele kaitset surmava kosmilise kiirguse eest.
NASA jaoks on see uus ala. Kiirguse eest kaitsva lahendina pakuti välja uusi materjale, näiteks demroni nii skafandri kui ka kuusõiduki katte materjalina. Kõige tõhusamalt kaitseb astronauti aga kaevumine Kuu pinnasesse, kuna juba kahe meetri sügavusel on väga hea kiirguskaitse. Süvendis saab olla kõige kauem ööpäeva, augu ava katab kuuliikur.
Inspiratsiooni said disainerid Sixten Heidmets ja rootslane Hans Lekeberg kilpkonnalt, kes maa sisse uuristatud augu kohal mune haub.
MRP oli väga elitaarne projekt, ent Sixten Heidmetsa jaoks eelkõige väga huvitav. “Pidin endale selgeks tegema, mis on Kuu ja mis on kosmiline kiirgus ja kuidas see toimib, mis materjale läbib jpm.”
Sirvime MRP projekti albumit, kus on peale reaalsete lahenduste ka boonuslahendused – tulevikku suunatud võimalused. Näiteks saaks demroni kasutada ka mandritevahelistel lendudel lendurite ja sõitjate tervise huvides. Ühel joonisel on aga näha astronauti, kes liigub “seitsmepenikoormasaabastega”, mis meenutavad vetruvaid uiske. Käes on mehel suusakepid. “Kuu gravitatsioon on kuus korda väiksem kui Maal – seal ei saa astronaudid kõndida, nad hüplevad. Me pakume, kuidas hüppeid pikendada.”
Metsatööstusest on aga laenatud ämblikliikuri idee, mis säästab USA-d tee-ehituse vajadusest Kuule. Ämblikliikur ei lase end kraatritest ja auklikust pinnasest häirida.
Esmapilgul võõrapäraseid jooniseid täis album muutub Sixtenit kuulates väga huvitavaks raamatuks.
Sixten Heidmets
Sündinud 31. märtsil 1978 Tallinnas
Eesti Disainerite Liidu liige
Haridus: 1997–1999 EKA sisearhitektuur, 1999–2003 EKA tootedisain, lõpetas bakalaureuse kraadiga, 2003–2005 Lundi ülikooli tehnoloogiainstituudi tööstusdisaini magistriõpe
Töö: Alates 2003 disainer OÜ-s Aquator
Projektid, konkursid:
2005 disainlahendus Soft Support rühi korrektsiooniks, Otto Bock Scandinavia AB, Norrköpig, Rootsi; 2005 disainlahendus Better Boston Brace idiopaatilise skolioosi raviks, Aktiv Ortopedteknik, Malmö, Rootsi; 2004 kosmilise kiirguse ja ekstreemkeskkonna töögrupi Moonwalk Radiation Protection (MRP) NASA, Houston, Texas, USA; 2004 Viking-klassi allveelaevade
sisutuslahendite töögrupp Kockums AB Submarines, Karlskrona, Rootsi; 2004 ökopakend Absolut Refill, Stockholmi mööblimess; 2003
ravimassaaivann Galenos koostöös OÜ-ga Aquator, kasutuses ka SPA-hotellis Georg Ots, Kuressaare
Säsi
Uus disainiauhind, mis antakse noorele eesti disainerile väljapaistva tegevuse eest kahel viimasel aastal. Preemia suurus on 30 000 krooni. Auhinna määras ürii, kuhu kuulusid disainispetsialistid Martin Pärn, Sven Sõrmus, Riho Vahtra, Rain Pikand ja Andrus Aaslaid.
Sixten Heidmets on esimene Säsi laureaat.
30. detsembrini on disaini- ja tarbekunstimuuseumis võistlustööde näitus.
