Double Coffee – idaeurooplase Starbucks
Värskeimasse Double Coffeesse sisse astudes mõjub see nagu vene noorte integratsiooniprojekt. Rahvast on kõvasti. Enamikus laudades räägitakse vene keelt. Ajalehtedest, mis lugemiseks väljas, on eestikeelsed peaaegu puutumata, venekeelsed aga kapsaks loetud.
Sisekujundus on eklektiline viitega moodsusele. Kõigest sellest, mis lakke on riputatud – keeduspiraalid punutistega ja kandikud kahvlite piltidega – saaks mitu kohvikut sisustatud.
Menüüsid on koguni kaks – ilmselt ą la carte, mis on tassikujuline, ja üsna äraloetud moega ajaleht-menüü. Hommikusöögid mõjuvad toidukaardi kõige meeldivama osana – omletid (40–50), pudrud (14–19), munaroad (47–49), röstsaiad (25–35).
Esimene valik kohvikus on mõistagi kohv. Pina colada cappuccino kohta küsib ettekandja: “Sjuur, kjeskmine, veijke?” Mille peale kogu laudkond üksmeelselt turtsatab. Paraleel McDonald’si vene teenindajatega on ilmne. Kookoslikööri cappuccino maitseb noh täitsa maitseb.
Teine valik on värske maasika mocha (40). Maitseb nagu toormoosi ja sokolaadiga latte. Kohvikokteilidest sooritatud valik – Fresh coffe Mocha (50) – on ka huvitav. Nagu mõni laps oleks toiduga mänginud, sest värskelt pressitud apelsinimahl kohviga segatult näeb välja nagu liivakastis võililledest keedetud supp.
Vaese mehe sushi...
Matka maitsenaudingute järele jätkame suupistetega. Sushi crepes (43) on kaheksa ühikut pannkookidesse (sic!) keeratud riisi, soolalõhet ja kurki, serveeritud wasabi, ühe(!) marineeritud ingverilaastu ning sojaga.
Muidu pole vaesemehesushil häda midagi, aga pannkook maitsebki nagu pannkook. Mitte crep. Kusjuures märkus menüül, justkui tegu oleks kalorivaese roaga, on eksitav. Light-pannkooke ei ole olemas!
Tortilla kanafileega (63) mitme peale võetud snäkiks on täitsa hea, aga toidukorraks pole sel küll hinna ja kvaliteedi suhet ollagi. Toorjuustuga võitud ning kanafileega täidetud tortilla on üle küpsetatud ning serveeritakse kausitäie mehhiko kastmega. See kaste ilmub eri kombinatsioonides lauale sel õhtul veelgi.
Võitleme tahtejõuga, sest muusika meenutab Dekolteed viis aastat tagasi nii maitselt kui ka kõvaduselt. Peavalu on tekkimas. Kõige parem suupiste on soe värskelt küpsetatud sai ürdivõiga (10), viimane on ootamatult küüslaugumaitseline.
Joogid näevad välja ahvatlevad, nii et tekib tahtmine veel midagi proovida. Teekokteile näiteks. Orange Fresh Mate (40) on mate tee, värskelt pressitud apelsinimahl ja suhkur. Viimase palume ära jätta. Ja ongi õhtu parim jook olemas. Arvel on ta kirjas küll mangoteena, aga mis siis, ongi 10 krooni odavam.
Spice Chai Latte (33) näeb välja ROOSA ja maitseb ka nii nagu roosa värv või vedel vahukomm. Tee ja lattevahu ning ilmselt mingi siirupi kombinatsioon on jalustniitev. Hoolimata peenest kokteililistist kõnnib ettekandja vähemalt kaks korda mööda selle õhtu menunapsiga – 8 cl külma viina ja klaas Fantat.
...ja tudengi eine
Põhiroogade menüüs on kartulipannkoogid! Kartulipannkoogid tomatite ja Dor-Blu juustu kastmega (43) maitsevad nagu praekartulid, mida on enne praadimist riivitud. Kogu roa üldmulje meenutab tudengiaega, kus pannile sai visatud viimased kodusolevad asjad – kartulid, sai, tsipa juustu ja kolm viilu tomatit.
Pool veisefileed jaapani moodi (65) paneb õlgu kehitama, et mis seal jaapan on? Pulgad? Sealjuures on tšillimaitseline tomatikaste, mis maitseb nagu eelmainitud mehhiko roa oma. Taaskord kohtume veisefilee juures märkusega “kalorivaene”. Tule taevas appi! Nii praetud toitu, mis võist tilgub, ei saa keegi ju kalorivaeseks nimetada!
Lõpuks on süda nende udupeente toiduekslemiste peale suht lääge. Võtame enesetunde rahustamiseks sushit (89). Unagimaki angerjaga maitseb õnneks nii nagu üks sushi ikka.
Mõte vihmavarjude ja lilledega jäätistest mõjub ausalt öeldes läilalt. Põnevaim osa selgub tsekki lugedes. Laud on, aga külastajaid kirjas neli. Enda mälu mööda oli meid kolm. Huvitav, kes oli neljas?
