Duranti "Filosoofia ajalugu" päästis ajuloputusest


Võib suureks õnneks pidada, et 1930. aastate teisel poolel jõuti eesti keelde tõlkida Will Duranti populaarne ülevaade "Lood filosoofia ajaloost", sest järgnenud poolsajandil oli see praktiliselt ainus eestikeelne alternatiivne filosoofia ajalugu.

Raamat aitas paljudel täiendada oma pealiskaudset kooliharidust ja ehk isegi vältida dialektilise materialismi ajuloputust.

See sisukas ja ökonoomses esituslaadis raamat pole meie sajandi filosoofiailmas nii muutlike ja kirevate aastakümnete jooksul oma väärtusest midagi kaotanud, vaid võiks praegugi aidata just algajal filosoofiahuvilisel suhteliselt kerge vaevaga jõuda "igavikuliste" filosoofiaprobleemide südamikuni.

Muidugi võiks tänase päeva vaatepunktist vaielda teoses käsitletavate suurte mõtlejate valiku üle: lähemalt tutvustatakse ainult 15 nime ja mitmed olulised kujud, eriti uuemast mõtteilmast, on jäänud kõrvale (originaal ilmus ju 1926).

Autor ei pretendeerigi kõikehõlmavusele, ta oskab suurepäraselt võtta fookusse olulist ning on enda valitud raamides lahendanud ülesande hiilgavalt. Tema mõttetihedad, heale ilukirjandusele lähenevad psühholoogilised portreed Platonist ja Aristotelesest, Baconist ja Spinozast, Voltaireist ja Kantist, Schopenhauerist ja Nietzschest on mõnuga loetavad ja mällusööbivad.

Duranti raamat on väga elulähedane, autor oskab ka kõige keerukamates tunnetusteoreetilistes, eetilistes või psühholoogilistes probleemides näha nende seoseid igapäevaeluga. Nii võib teoses näha ka omamoodi praktilise elutarkuse käsiraamatut. Väga kosutavalt ja aktuaalselt mõjub näiteks Platoni-peatükis rõhutatud:

"inimesed, kes on andunud rahajahile, on kõlbmatud riiki valitsema".

1990. aastate arvukate eestikeelsete filosoofiaraamatute keskel ei jää Durant sugugi varju, vaid tõuseb oma üldhuvitavas laadis selgelt esile (konkurendiks ehk vaid kuulus "Sofie maa-ilm"). Populariseerimine on suur kunst ja Durant valdab seda meisterlikult, langemata liigsetesse lihtsustustesse, ent ka mitte metafüüsilistesse targutustesse. Ta oskab äratada huvi nii suurte ideede kui ka suurte isiksuste vastu.

Ameerika filosoof ja kultuuriloolane Will Durant sündis 5. novembril 1885, sai üsna noorelt doktorikraadi ja abiellus 1913 oma õpilase Ida Kaufmanniga (1898 –1981). Naine aitas teda kõigi teoste kirjutamise juures. Koos sooritati mitu pikka ümbermaailmareisi ja kirjutati monumentaalne 11–köiteline "Tsivilisatsiooni ajalugu" (1935–75).

Viimaseks ühistööks jäi "Kahekordne autobiograafia" (1977). Durant suri 7. novembril 1981, kaks nädalat pärast oma abikaasat.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare